Otsustamine ja vastutus

Alus ja piirangud

Haridus ja tööturg

Oskused tööturul. IMD World Talent Ranking 2025, koht 69 riigi seas (imd.org riikide profiilid). Eesti üldkoht 18. PISA on ainus mõõdetud näitaja (PISA 2022 matemaatika, lugemise ja loodusteaduste keskmine, Eesti 515,7); ülejäänud seitse on IMD juhtide küsitluse (Executive Opinion Survey) hinnangud skaalal 0–10, kus iga riigi juhid hindavad oma riiki. 2026. aasta väljaannet slaidi koostamise ajal ei leitud.

Ümberõpe. Haridussilm → kõrgharidus → üliõpilased vanuse järgi (EHIS). 35+ üliõpilasi 2018/19 7 459 ja 2025/26 9 970 (+2 511); 2025/26 osakaal 9 970 / 47 496 = 21,0%. Visuaal: 100 kuju = 100% üliõpilastest, ümardatud suurima jäägi meetodil: 2018/19 [10, 41, 21, 12, 16], 2025/26 [12, 44, 14, 9, 21].

Kes maksab. Täiskoormusega õpe eestikeelsetel õppekavadel on tasuta; osakoormuse, ingliskeelse õppe ja täiendõppe eest võib kõrgkool tasu võtta (Eurydice 2025). Holland: riiklik õppemaks €2 601 (2025/26) ja €2 694 (2026/27), Utrechti Ülikool. Inglismaa: õppemaksu lagi £9 790 (2026/27), tagasimakse 9% sissetulekust üle £25 000 (plaan 5), University of Bristol. Arenguseire Keskuse stsenaariumid (~€1 000 ja ~€5 000 aastas): ERR. Edasilükatud õppemaksu kalkulaatorid on lisas „Rahastusvormid“.

Täiskasvanud kutseõppes (infonupp). 25-aastaste ja vanemate osa kutseõppe õpilastest: 2020/21 42%, 2021/22 41%, 2022/23 39%, 2023/24 37%, 2024/25 37%, 2025/26 33%; täiskasvanud õppijaid kutsehariduses 10 830 (2020/21) → 8 307 (2025/26), viimase kümne aasta madalaim tase. HTMi järgi võib seda mõjutada 2025-09-01 muutunud tasuta ja tasulise kutsehariduse korraldus ning õppekohtade suunamine kutsekeskharidusse (HTM, „Tähtsamad tegevused 2026/2027. õppeaastal“, tabelid 4 ja 8).

Alus ja piirangud

Kes vastutab

Mõisted. Keskvalitsus = ministeeriumid ja riigiasutused; riik = keskvalitsus ja omavalitsused koos. Seaduste tsitaatides (lisad) on kasutatud seaduse sõna „riik“.

Lapse teekond. Haridusseadus § 4 ja § 7 lg 2: KOV asutab, korraldab ümber ja sulgeb munitsipaalkoole ning peab õppimiskohustuse arvestust. PGS § 7¹ lg 2: riik ja KOV peavad igas maakonnas vajalikul arvul gümnaasiume, riik vähemalt ühe. KutÕS § 3 lg 3: riik tagab kutseõppe kättesaadavuse kõigis maakondades. Õppimiskohustus kuni 18. eluaastani kehtib alates 2025-09-01. Märge „terviku vastutajat pole“ on koostajate liigitus; Riigikontroll (2022) soovitas otsustada, milline valitsemistasand gümnaasiumivõrgu eest vastutab.

Riik ei saa kohustada. HTMi asekantsleri sõnul ei saa riik vahetult sundida ühtki omavalitsust oma koolivõrku ümber korraldama (ERR 2026, „Riik plaanib aastaks 2035 keskhariduse enda kätte võtta“).

Selge ja ebaselge. Vaade on Kristina Siimari koostatud. Liigitus põhineb kehtiva seaduseteksti lugemisel ning eelarutelude ja korraldajate vestluste kogemusel; loetelu on näitlik, mitte ammendav. Selge – seadus nimetab vastutaja ja kohustuse sisu; osaliselt – vastutaja on nimetatud, kuid kohustuse ulatus või raha ei ole üheselt määratud: see sõltub riigieelarvest, toetuse piisavusest või pidaja otsusest; ebaselge – kohustus on jagatud ilma otsustusõiguse jaotuseta või sekkumise alus puudub. Riigikontrolli veebiküsitlus 2021. aasta jaanuaris: vastas 74 KOVi (93,7%); 76% pidas vajalikuks keskhariduse vastutus selgemalt määrata (Riigikontroll, „Gümnaasiumivõrgu kujundamine“, 2022-05-31, p 70).

Raha ei sõltu kokkuleppest. Riigi haridustoetus järgib EHISesse kantud õpilast PGS § 82 alusel; kirjalikku kokkulepet selleks ei küsita, ka mitte erivajadustega õpilaste puhul (HTM, 2026-10). Rida „Kulude jaotus ja toetus“: kooli kulud katab pidaja, riik toetab sihtotstarbeliselt ja KOVid arveldavad omavahel teise KOVi õpilaste eest (PGS § 83); ELVLi järgi ei ole arvelduse sätteid pärast 2017. aasta Riigikohtu lahendit muudetud (ELVLi ettepanekud HTMile, 2024; ELVLi seminar 2025-04-23).

Õppimiskohustus. Arvestust peab KOV (haridusseadus § 7 lg 2), õppimisvõimaluse tagavad riik ja KOV koos (§ 4 lg 1). Seadus ei jaga, kumb tagab 16–18-aastasele õppekoha, seepärast on teema liigitatud „osaliselt“ selgeks (koostajate tõlgendus).

Erandid põhihariduses (infonupp). Erivajadustega õpilaste koole peavad KOVid, keskvalitsus ja eraõiguslikud pidajad (HTM, 2026-10). Ida-Virumaal on keskvalitsus eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks võtnud osa põhikoole enda pidada (HTM, 2026-10), nt Kohtla-Järve Järve Kooli alates 2022-09-01 (HTM, „Tähtsamad tegevused 2022/2023. õppeaastal“). KOVil ei ole kohustust rahastada oma territooriumil asuvaid erakoole (HTM, 2026-10).

Hoiatus. See on analüüs arutelu toetuseks, mitte õigusnõu.

Alus ja piirangud

Kes juhib kooli

Madalad tulemused. Mõõdik: Postimehe edetabeli koondskoor (matemaatika + eesti keel + võõrkeel). „Alumine veerand“ = iga aasta viimased 25% koolidest, 2021–2025. Välja on jäetud täiskasvanute gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja hariduslike erivajadustega õpilaste koolid. Vene õppekeelega koolid olid 2021–2023 Postimehe eraldi tabelis ja pole loendis; 2024–2025 on üks ühine tabel. Ümbernimetatud koolid on seotud. Pidaja: EHIS 2026. Koole nimepidi slaidil ei nimetata. 2026. aasta edetabelit ei ole kasutatud.

Hoiatus tulemuste kohta. Riigieksamite pingerida ei mõõda kooli kvaliteeti otse – tulemust mõjutavad õpilaste taust, sisseastumiskatsed ja eksamitegijate väike arv. Seepärast on sõnastus „püsivalt madalad eksamitulemused“, mitte „halvad koolid“. HTMi analüüs (2024): alla 50 õpilasega gümnaasiumides ei jõua ligi kolmandik alustanutest lõpetamiseni.

Keskvalitsuse hoovad. HTM teeb munitsipaalkoolides haldusjärelevalvet, erakoolides riiklikku järelevalvet ja ministeeriumi koolides teenistuslikku järelevalvet; munitsipaalkoolides teeb teenistuslikku järelevalvet KOV (HTMi järelevalvejuhend 2026). Ettekirjutus, sunniraha (kuni €9 600; HEV-õpilaste toe puhul €10 000) ja koolitusloa kehtetuks tunnistamine on seotud õigusrikkumisega; kehvad õpitulemused ei ole iseenesest õigusrikkumine (PGS § 80–87, § 64; haridusseadus § 6). Alates 2026-03-01 atesteeritakse koolijuhti iga viie tööaasta järel (PGS § 71).

Kes otsustab eelarve, hoone ja suuruse üle. KOVi kool on KOVi hallatav asutus: direktori valib ja temaga sõlmib lepingu KOV; direktor käsutab eelarvevahendeid antud volituste piires (PGS § 71); kulud katab ja eelarve kinnitab KOV (PGS § 82); kooli asutamise, ümberkorraldamise ja sulgemise otsustab volikogu. Riigigümnaasium on HTMi hallatav asutus, eelarve kinnitab minister ja hooneid haldab RKAS. Rahastajaga tulemuslepingut koolil ei ole; HTMi hinnangul hindab kvaliteeti süsteemselt umbes viiendik KOVidest (Riigikontroll 2022).

Juhi vabadus. OECD TALIS 2018, tabel II.5.4 (avalikult hallatavad koolid, põhikooli III aste): mitmes koolis sajast on märkimisväärne vastutus ainult koolil. Eesti: värbamine 96, algpalk 76, eelarve jaotus kooli sees 60 (lisaks 33% koos KOVi või riigiga). OECD-30: 59, 23, 65. Põhjamaade vahemik (Soome, Rootsi, Taani, Norra): värbamine 45–100, algpalk 8–52, eelarve jaotus 81–87 – koostajate arvutus riikide väärtustest. TALIS 2024-s seda koolijuhtide küsimust tabelina ei avaldatud, seepärast on kasutusel 2018. aasta andmed. TALIS ei küsi eelarve suuruse, hoone ega kooli suuruse kohta.

Juhid vahetuvad. EHISe 2016–2023 andmed (HTM, koondanud E. Tagamets; Õpetajate Leht 2024-10-08): 2023. aastal sai uue juhi 18% koolidest, 2022. aastal 16%; 47%-l koolidest oli 8 aasta jooksul üks juht, 21%-l kolm või enam (32% kaks – koostajate tuletus). Arvud hõlmavad ka vabatahtlikku lahkumist. Tagasiside: M. Ehasoo ja E. Eisenschmidt (2025), Eesti Haridusteaduste Ajakiri 13(1) – koolijuhid hindavad võimalust vahetu juhiga töö kvaliteedist rääkida keskmiselt 2,34 punktiga viiest.

Alus ja piirangud

KOVide võimekus

KOVide koolid. EHISe õppeasutuste nimekiri (seis 2026-09-07), liik „põhikool või gümnaasium“: 471 kooli – KOV 367, keskvalitsus 40, eraomanikud 64. KOV on kooli juriidilise aadressi järgi. Koolide arv KOVi kohta: 1 kool 14 KOVil, 2 kooli 9-l, kuni 3 kooli 44-l (seega 3 kooli 21-l), 3–5 kooli 38-l (seega 4–5 kooli 17-l), 6–10 kooli 13-l, üle 10 kooli 4-l (Tallinn 60, Tartu 22, Pärnu 14, Saaremaa 14; kokku 110). Eestis on 78 KOVi: Toila vald liitus 2025. aasta sügisel Jõhvi vallaga ja Toila kool kuulub nüüd Jõhvile. Kõik 78 KOVi on munitsipaalkoolide pidajad.

Hariduse osa eelarvest. Rahandusministeeriumi riigiraha.fin.ee analüütiline tabel: allsektor „Kohalikud omavalitsused“, 2024, väljaminekud valdkondade kaupa (COFOG 01–10; finantstehingud välja jäetud). Hariduse osakaal = hariduse väljaminekud / valdkondade 01–10 väljaminekud kokku; kokku €1,65 mld €3,36 mld-st (49,2%). Loetud 2026-10-08. Hõlmab kõiki 79 KOVi, mis 2024. aastal olid (enne Toila ja Jõhvi liitumist). Uuemat aastat portaalis slaidi koostamise ajal ei olnud.

Põhihariduse teenuse tase. minuomavalitsus.ee teenustase skaalal 0–9 (Teenustase.csv, avaldatud 2026-09, kontrollitud 2026-10-26), aasta 2025, 78 KOVi: tase 2 (baastase täitmata) 15, tase 3 (ainult baastase) 39, tase 4 9 ja tase 5 15 (kokku 24 „veidi üle miinimumi“), tase 6–9 (hea või eeskujulik) 0. Tase on koondhinne kõigist 16 põhihariduse kriteeriumist, sh tulemusnäitajad (kiusamine, rahulolu, väljalangevus), ja mõõdab teenuse taset, mitte otseselt KOVi juhtimisvõimekust. Varasematel aastatel jõudis tasemele 6–7 1–7 KOVi, kuid kriteeriumid ja metoodika muutuvad aastati, seega pole tasemed aastate vahel otse võrreldavad ja trendi sellest ei järeldata.

Mis puudu. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi minuomavalitsus.ee avaandmed (Kriteeriumid.csv ja Klassifikaator.csv, avaldatud 2026-09, laaditud 2026-10-26), aasta 2025, 78 KOVi (Toila liitus 2025. aastal Jõhviga). Mõlemad kriteeriumid põhinevad omavalitsuste küsitlusel 2025. aasta kohta ehk KOVide enda vastustel. Haridusvaldkonna spetsialist (11-2-2-7): baastase „omavalitsuses on valdkonna kuraator või -juht“ täitmata 8 KOVis (Anija, Antsla, Kadrina, Kihnu, Loksa, Lüganuse, Muhu, Ruhnu); edasijõudnu „valdkonnajuht on vähemalt magistriharidusega“ täitmata 21 KOVis, neist 13-s on juht olemas. Koolijuhtide arenguvestlused (11-2-2-5): edasijõudnu „vähemalt poolte koolijuhtidega on arenguvestlus läbi viidud“ täitmata 20 KOVis; eeskujulik „kõigi koolijuhtidega“ täitmata 28 KOVis. Lävendid on pesastatud: kõigiga 50, vähemalt pooltega, aga mitte kõigiga 8, alla poolte 20 (kokku 78); haridusjuht magistrikraadiga 57, magistrikraadita 13, puudub 8 (kokku 78) – kontrollitud KOVide kaupa. Samale järeldusele viitab ELVLi haridusnõunik HTMile tuginedes: ligikaudu pooltes KOVides ei viida direktoritega regulaarselt arenguvestlusi läbi (ELVL, „Mida võiks personaliinimene teada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisest?“). Kvaliteedihindamine: HTMi hinnangul hindab koolide kvaliteeti süsteemselt umbes viiendik KOVidest (Riigikontroll, „Gümnaasiumivõrgu kujundamine“, 2022). Kriteeriumid muutuvad aastati, seega pole arvud aastate vahel otse võrreldavad.

Kaks kolmandikku. 51 KOVi 79-st (65%) kulutas 2024. aastal haridusele üle poole eelarvest: riigiraha.fin.ee. 2024. aastal oli KOVe veel 79; Toila vald liitus 2025. aasta sügisel Jõhvi vallaga, sestpeale on KOVe 78. Kaart näitab jaotust: alla 40% 7, 40–50% 19, 50–60% 34, 60–70% 14, üle 70% 5.

Alus ja piirangud

Vahetasand

Eesti valikud. Riik peab keskharidust: HTMi kava aastaks 2035; ministeeriumis on valmimas väljatöötamiskavatsus ja eelnõu jääb menetleda mõnele järgmisele Riigikogu koosseisule (ERR 2026). Maakond: Norras peab gümnaasiume maakond (Eurydice); Eestis lõpetati maavalitsuste tegevus 2018-01-01 ja maakonna arendustegevus jäi omavalitsustele ühiselt (KOKS § 6¹). KOVide liit: PS § 159 lubab KOVidel moodustada liite ja ühisasutusi; liitu kuulumine on vabatahtlik (KOLS). Haridusliit: Eve Eisenschmidt, Eesti inimarengu aruanne 2026, ptk 4.2 peegeldus. Riigikontroll (2022) soovitas valida ühe vastutava tasandi. Kokkuvõte on koostajate oma; mudelite mõju Eestis ei ole hinnatud.

Suurus, võimekus ja tulemused. Koostajate arvutus: minuomavalitsus.ee põhihariduse teenustase ja kriteeriumid 2025 (avaandmed, avaldatud 2026-09) ning KOVide rahvaarv 2026-01-01 (Statistikaamet RV0291U), 78 KOVi (Toila liitus 2025. aastal Jõhviga). Kriteeriumi täitjate osakaal alla 10 000 elanikuga KOVides (45) vs suuremates (32): haridusjuht on olemas 82% vs 100%; haridusjuhil on magistrikraad 58% vs 94%; õpetaja palk vähemalt Eesti keskmine 67% vs 91%; arenguvestlus vähemalt pooltega koolijuhtidest 76% vs 72%; edasiõppijaid vähemalt 98% 33% vs 16%; keskhariduseni jõuab vähemalt 80% 56% vs 69%; väljalangevus 7.–9. klassis kuni 0,2% 36% vs 19%. Teenustaseme ja rahvaarvu Spearmani korrelatsioon −0,06. Järeldus: suurus on seotud võimekusega (haridusjuht, palk), kuid mitte tulemuste ega koolijuhtide juhtimisega. Piirangud: tulemusnäitajad on jämedad, õpilaste taust linnades erineb, osa kriteeriume põhineb KOVide endi vastustel; seose puudumine ei tõesta, et vahetasand ei aitaks.

Mudelite plussid ja riskid. Riik peab: pluss – üks vastutaja, nagu soovitas Riigikontroll; risk – kaugus kogukonnast, kava on alles väljatöötamisel. Maakond peab: pluss – mõõtkava gümnaasiumivõrgu ja koolitranspordi jaoks, Eestis pakutud kohustusliku omavalitsusliiduna; risk – vajab seadust, liitu kuulumine on praegu vabatahtlik. KOVide liit peab: pluss – KOVid jagavad ressursse ja säilitavad autonoomia (PS § 159); risk – õiguslik vorm ja rahastus, lisab tasandi. Haridusliit kavandab: pluss – mitu KOVi jagab õpetajaid ja planeerib võrku koos, koolid jäävad KOVile; risk – vabatahtlik, vabatahtlik maakondlik koostöö pole seni toiminud.

Regionaaltasandi analüüs. K. Kattai, S. Lääne, G. Sootla, K.-L. Lepik, A. Viks, I. Saar, V. Sepp, R. Noorkõiv, S. Mäeltsemees jt, „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs. Regionaalse valitsemise mudelite kujundamise ettepanekud“, Tallinn 2020. Ettepanek 1: muuta maakondlikku omavalitsusliitu kuulumine KOVidele kohustuslikuks ja anda koostöötasandile täiendavaid ülesandeid. Analüüsi järgi ei võimalda pehme (sh vabatahtlik) maakondlik koostöö tagada regionaalpoliitika kujundamist ja rakendamist. 53%: lahendus „regionaalne tasand riigi ja esmatasandi KOV vahel puudub“ – oluline negatiivne mõju 53% hinnangutest (n = 75 hinnangut, 55 eksperti). Gümnaasiumide küsimus: Riigikogu foorumi ankeetküsitlus (n = 44) – „milline tasand sobib gümnaasiumide korraldamiseks kõige paremini?“: maakond (praegused 15 maakonda) 40%, suurregioon 40%, riik 19% (ümardatud). Suurregioon on analüüsi variant C – neli regiooni keskustega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis/Narvas, vähemalt 150 000 elanikku. Kirjalikus eksperthinnangus sobis kutse- ja gümnaasiumiharidusele kõige paremini neljast suurregioonist koosnev tasand ning analüüsi eelistus on kahetasandiline lahendus (maakond ja suurregioon). Analüüs ei ole hariduse-spetsiifiline.

Alus ja piirangud

Mis on laual

Valik. Koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond ja Eesti 200, allkirjastatud 2025-03-24), üld- ja kutsehariduse punktid 68–93. Slaidil on neli punkti, mis puudutavad selle esitluse teemasid: 76 koolivõrgu tegevuskava, 73 koolijuhtide atesteerimine, 77 toetused KOVi tulubaasi ja 75 vastutuse jaotus. Tähtajad on leppest, seis avalike allikate põhjal 2026-10-29. Teised hariduspunktid (nt karjäärimudel, TI-Hüpe) on jäetud välja, sest need ei puuduta selle esitluse küsimusi.

76 Koolivõrgu tegevuskava 2025–2035 (lepe: IV kv 2025). Avaldatud tegevuskava ei leidnud (HTM, Rahandusministeerium, ERR; otsing 2026-10-29). Haridus- ja noorteprogrammi 2027–2030 eelnõu (2026-10-01) kirjeldab koolivõrgu korrastamise analüüse ja mõjuanalüüsi koostamist, tegevuskava ei maini. See, et kava ei leidnud, ei tõenda, et tööd ei tehta.

73 Koolijuhtide atesteerimine (lepe: I kv 2026). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel): direktori atesteerimine igal viiendal tööaastal ja vähemalt kord aastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengueesmärgid (PGS § 71). Atesteerimissüsteem jõustus 2026-03-01 (ERR 2026).

77 Toetused KOVi tulubaasi (lepe: alates 2027, I kv 2027). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelnõu viib tulubaasi põhihariduse toetused (v.a õpetaja tööjõukulude toetus ja kultuuriranits), huvihariduse ja -tegevuse toetuse, õpilaskodu toetuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse toetuse ja kohalike teede hoiu toetuse; jõustumise siht 2027-01-01. Eelnõu ja seletuskiri saadeti kooskõlastusele 2026. aasta märtsis, uuemad versioonid on maist–augustist 2026. Kultuuriministeerium oli väljatöötamiskavatsuse ajal kultuuriranitsa üleviimise vastu (2026-01-23) ja huvihariduse erialaliidud pöördusid valitsuse poole (Postimees 2026). HTM toetab üleviimist (Haridus- ja noorteprogramm 2027–2030 eelnõu). Riigikogus menetlemise kohta infot ei leidnud.

75 Vastutuse jaotus seadusesse (lepe: I kv 2027). HTMis on valmimas väljatöötamiskavatsus; eelnõu jääb menetleda järgmisele Riigikogu koosseisule (ERR 2026). Haridus- ja noorteprogrammi 2027–2030 eelnõu järgi lepitakse vastutus partneritega kokku ning kogu põhikoolijärgse hariduse vastutus peaks riigile liikuma 2035. aastaks. Riigikogu korralised valimised on 2027. aasta märtsis.

Värvid. Tehtud: seadus on jõus. Tegemisel: eelnõu on menetluses ja tähtaeg pole möödas. Hilineb: tähtaeg on möödas või eelnõu ei jõua tähtajaks. Värv näitab ainult ajakava, mitte hinnangut otsuse sisule. Vaate pealkiri on koostajate järeldus kahe rea ajakavast. Gümnaasiumide vastutuse pikem ajajoon 2010–2035 on lisas L3.

Alus ja piirangud

Kolm võimalust

Allikas. Kolm võimalust on HTMi ettepanekud (HTM, 2026-10), kuidas riik saaks keskhariduse eest vastutuse võtta olukorras, kus KOVidel puudub valmisolek väikeseid gümnaasiume sulgeda. Pealkiri ja kaartide sõnastus on koostajate oma. Pealkirjas on need esitatud vaheetapina: vahetasandi loomine (slaid 06) ja vastutuse jaotus seaduses (slaid 05) võtavad aega, kolme võimalust saab kasutada enne seda või koos sellega. Võimaluste mõju koolivõrgule ning riigi ja KOVide eelarvele ei ole hinnatud; need ei välista üksteist.

1. Haldusleping. PGS § 81 lg 1: vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile. Lg 4: üleandmine määratakse kindlaks valla- või linnavalitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri halduslepinguga; kohustuslikud tingimused on muu hulgas üleandmise kuupäev, õpilaste õpingute ja töötajate töö jätkamine ning vara üleandmine. Lg 5: uus pidaja tagab õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas koolis, seega saab riik kooli ümber korraldada alles hiljem. Lisas L2 nimetatud PGS § 7¹ lg 3 haldusleping on vastupidise suunaga: minister annab gümnaasiumi pidamise vallale, linnale või eraõiguslikule isikule. €70 000–200 000 aastas on HTMi hinnang, kui palju KOV praegu keskmiselt gümnaasiumiastmele peale maksab (HTM, 2026-10); arvutust ei ole avaldatud.

2. Loakohustus. HTMi ettepanek: näiteks alates 2030. aastast saab gümnaasiumi pidada ainult HTMi loal. Praegu otsustab koolitusloa andmise valdkonna eest vastutav minister (PGS § 63 lg 1) ja keeldumise alused on seotud dokumentide, õppemateriaalse baasi, isikuandmete kaitse ja järelevalve ettekirjutustega (§ 63 lg 8); see, kas gümnaasiumi on võrgus vaja, ei ole koolitusloa andmise alus. Gümnaasiume oli 2025/26 152 (Statistikaamet HT122); koolivõrgu programmi siht oli 2020. aastaks umbes 100 (Riigikontroll 2022). Vt ka lisa L3.

3. Rahastus ja Kooliamet. HTMi ettepanek: rahastusmudel tagab gümnaasiumi rahastuse täies ulatuses alates 100 õpilasest ja väiksema õpilaste arvu korral rahastus väheneb astmeliselt. Riigikoolide pidamise rakenduslikud ülesanded viiakse HTMist vähem poliitilisse Kooliametisse, kus on lihtsam rakendada eri mudeleid ja regionaalseid erisusi. Alla 100 õpilasega gümnaasiume oli HTMi andmetel 2025/26 61 gümnaasiumi 153-st (ERR, 2026-04-15); 2024. aasta alguse kaardistuse järgi oli neid üle 40, neist 14 alla 40 õpilasega (ERR, 2024-02-12).

Staatus. „Võimalik täna“: seadus lubab seda juba praegu. „Vajab seadusemuudatust“ ja „Vajab uut rahastusmudelit“: eeldab PGS-i või haridustoetuse arvestuse muutmist.

Alus ja märkused

Põhiseaduse sätted

Tekstid on lühendatud; täpne sõnastus on põhiseaduse terviktekstis. Paragrahvi lõiked on loetud teksti järjekorra järgi (§ 37 lg 4 käsitleb eestikeelset õpetust ja on siit välja jäetud).

Alus ja märkused

Seadused ja paragrahvid

Kõik sätted on kontrollitud Riigi Teataja kehtivatest tervikutekstidest (2026-10). KOKS § 6 lg 2 (koolide ülalpidamine omandi alusel) on kehtetu alates 2026-07-01.

Alus ja märkused

Muudatused töös

2035. aasta eesmärk on ministeeriumi kavatsus (HTMi asekantsleri sõnul koalitsiooni kava, Õpetajate Leht 2025-04-22; ERR 2026), mitte vastu võetud seadus. 2026. aasta seisuga on ministeeriumis valmimas väljatöötamiskavatsus ja eelnõu jääb menetleda mõnele järgmisele Riigikogu koosseisule (ERR 2026). Riigikontrolli arvud on auditist „Gümnaasiumivõrgu kujundamine“ (aruanne Riigikogule 2022-05-31): eesmärk oli vähendada gümnaasiume 202-lt umbes 100-ni aastaks 2020; riigigümnaasiume taheti 5-lt 24-ni (hiljem 26-ni). Minister nõustus, et vastutaja tuleb otsustada seadusandlikul tasandil.

Alus ja piirangud

Otsuste register

Register katab eelarveaastad 2022–2026. 2027. aasta eelarve eelnõu järgi kasvab õpetajate palgafond 3% ja tööjõukulud on €678 mln (haridusminister, ERR 2026-09).

Allikad ridade kaupa: 2022 „Õpetajate palgatõus +7,3% (alammäär €1 412)“ – ERR 2021 (haridusministeerium); 2022 „Õpilünkade tasandamine (COVID)“ – ERR 2021; 2022 „Õpetajate palgafond kokku“ – ERR 2021; 2023 „Õpetaja alammäär +23,9% (€1 749)“ – ERR 2023 (Läänemets); 2023 „Eestikeelne üleminek“ – ERR 2022 (Lukas); 2023 „Kõrghariduse rahastus +15% aastas“ – ERR 2022; 2024 „Alammäär €1 749 → €1 780, diferentseerimise osa 17,1% → 20%“ – valitsuse otsus €23,7 mln (HTM, 2026-10; rahandusministri sõnul oli 2024. aasta palgatõusuks ette nähtud ~24 mln, ERR 2024-01-22), tööjõukulud kokku €561,9 mln (ERR 2023-09-26); 2024 „Alammäär €1 780 → €1 803“ – HTM tõstis oma eelarves ümber €8,1 mln (HTM, 2026-10; ERR 2024-01-30: „kaheksa miljonit“); 2024 „Alammäär €1 803 → €1 820 tagasiulatuvalt“ – €5,5 mln ministeeriumide kärbetest: HTM 3,0 + MKM 1,0 + SIM 0,9 + REM 0,4 + SoM 0,2 = 5,5 (ERR 2024-01-31; esialgu räägiti 5,7 miljonist); arvestuslik keskmine €1 820 × 1,2 = €2 184. 2024. aasta palgaotsused kokku: 23,7 + 8,1 + 5,5 = €37,3 mln (HTM, 2026-10); 2024 „Eestikeelne üleminek (kokku 71,9)“ – ERR 2023-09-26; 2024 „Kõrghariduse tegevustoetus +15% (232,3)“ – ERR 2023-09-26; *tuletatud; 2024 „Lähtetoetus uutele õpetajatele“ – ERR 2023-09-26; 2025 „HTM valitsemisala kärbe“ – HTM 2024-09-25; 2025 „sh üldharidus, noored, keel“ – HTM 2024-09-25; 2025 „KOV huvihariduse toetus −10%“ – HTM 2024-09-25; 2025 „Eestikeelne üleminek (kokku 61,8)“ – HTM 2024-09-25 (6,28 + 2,1); 2025 „Õpetajate tööjõukulud (kokku 598), alammäära ei tõstetud (€1 820)“ – HTM 2024-09-25; alammäär 2024 ja 2025 €1 820 (HTM, ELVLi seminar 2025-04-23); tööjõukulusid ei külmutatud, ainult alammäära ei tõstetud (HTM, 2026-10); 2025 „Kõrghariduse tegevustoetus (262,6)“ – HTM 2024-09-25; 2026 „HTM valitsemisala kärbe 3% + 5%“ – HTM 2026 eelarve (Riigikogu); 2026 „sh haridus, noored, keel“ – HTM 2026 eelarve; 2026 „Eestikeelne üleminek“ – HTM 2026 eelarve; 2026 „Õpetajate tööjõukulud (kokku 654), alammäär €1 970“ – HTM 2026 eelarve; alammäär €1 970 (HTM, 2026-10); kõigi aastate tööjõukulude summad sisaldavad toetusfondi ja on riigieelarve koondsummad (laiemad kui esitluse „Hariduskulude ülevaade“ slaidi 02 KOVidele antav toetusfondi rida, 2024: €416,9 mln); 2026 „Kõrghariduse tegevustoetus +10,6% (290,5)“ – HTM 2026 eelarve; 2026 „Ida-Virumaa eesti keelt oskavate õpetajate palgalisa“ – HTM 2026 eelarve; 2026 „Õpetajakoolituse õppekohad“ – HTM 2026 eelarve; 2026 „Kodulähedased 6-klassilised algkoolid“ – HTM 2026 eelarve.

Loendus: 26 rida = lisaraha 10 (liik „uus raha“ 8, sh 2023 kõrghariduse kokkulepe, + „lisaraha aasta sees“ 2) + kärberead 7 (kaks koondkärbet 2025 ja 2026, ülejäänud nende osad või sihtprogrammide kärped; pealkirjas „kärped kahel aastal“) + sihtprogramm 6 + püsiv summa 2 + ühekordne 1. Kärped 2025–2026: 36,4 + 60,9 = 97,3.

Alus ja piirangud

Rahastusvormid

Maatriks paigutab rahastusmudelid kahe küsimuse järgi: kui suure osa kulust kannab õppija ja kas ta maksab õppimise ajal või hiljem. Lahtrid on kvalitatiivsed – Hollandi €2 601 on „osaline“, sest riik katab suurema osa kulust; täpset osakaalu allikad ei anna.

Arvud: Holland €2 601 (2025/26) ja €2 694 (2026/27), Utrechti Ülikool; Inglismaa õppemaksu lagi £9 790 (2026/27), tagasimakse 9% üle £25 000 (plaan 5), University of Bristol; Arenguseire Keskuse stsenaariumid (~€1 000 ja ~€5 000 aastas) ERRi artiklist.

Kalkulaator „Riigieelarve“

Mudel: analüüsi „Edasilükatud õppemaksu süsteemile ülemineku mõju riigieelarvele“ (Mõju eelarvele vol 3, 2025-01-21) arvutuskäik, mis annab analüüsi sisenditega samad tulemused (riigi kulu 2041 = 1,1387 × 2026; kõrgkoolide eelarve 1,6149 ×; tagasimaksed kokku €1,408 mld). Õppetöö maht = üliõpilased × ainepunktid + elukestvas õppes osalejad × 6 EAP; ainepunkti hind = toetused 2026 / maht (vaikimisi €142); hind kasvab kulukasvu võrra. Riik katab otse valitud osa (vaikimisi 40%), ülejäänu rahastab riik sildfinantseeringuna, mida lõpetajad maksavad tagasi edasilükatud õppemaksuna. Tagasimaksjate osa (vaikimisi 60%) ületab lävendi analüüsi profiili järgi: 8,3% juba õpingute ajal, seejärel 5, 6, 7, 8, 9, 7, 5 ja 3% aastas; iga ületaja maksab oma osa tagasi valitud aastate jooksul (vaikimisi 4, st 25% aastas). Teistsuguse tagasimaksjate osa korral skaleeritakse profiili proportsionaalselt. Mittemaksjate osa (100% − tagasimaksjad) jääb riigi kuluks; analüüsis oli see eraldi 40% „provisjon“.

Uuendatud baas (2026): kõrghariduse tegevustoetus €290,5 mln (HTM 2026. aasta eelarve; analüüsis €267,1 mln) + muud õppetöö toetused €80 mln (analüüsi eeldus, allikas täpsustamata) = €370,5 mln; 20–64-aastaseid 790 865 (Eurostat demo_pjangroup 2025-01-01; analüüsis 796 479, 2024). Analüüsi eeldused muutmata: üliõpilasi 42 000 (Eesti ja EL residendid; kõigi üliõpilaste arv 2025/26 on 47 496), kasv 0,2% aastas; 54 EAP aastas; elukestvas õppes osaleb 7,1% (Eurostat, 25–64-aastaste formaalõpe – hõlmab ka muid haridustasemeid peale kõrghariduse, seega võib kõrgkoolide mahtu ülehinnata), kasv 0,5% aastas; kulude kasv 3%. Tagasimakse on nominaalne ega kasva koos kuludega. Arvestamata: kõrgkoolide lisatasud ja väljaspool ELi õppijatelt saadav tulu.

Kalkulaator „Üks lõpetaja“

Edasilükatud õppemaks õppeaastas vaikimisi €4 600 = ainepunkti hind €142 × 54 EAP × 60% (kalkulaatori „Riigieelarve“ vaikeeeldused). Palk vaikimisi €2 250 ≈ Eesti keskmine brutokuupalk (Statistikaamet, II kv 2026: €2 243); tagasimakse piir vaikimisi €1 850 ≈ Eesti mediaanpalk (II kv 2026: €1 840); tagasimakse 9% palgaosast üle piiri (nagu Inglismaal). Fikseeritud eeldused: palk kasvab 3% aastas, tasumata jääk kustub 25 aasta pärast, võlg on nominaalne. Need on näitlikud eeldused, mitte ettepanek.