Koolivõrk

Alus ja piirangud

Lapsed 2040

Meetod. Laste arvu prognoos on koostajate oma. Meetod on põlvkonnamuutuse suhtarvude meetod (cohort-change ratio; Hamilton ja Perry 1962, Social Forces 41(2)), mida kasutatakse väikeste piirkondade prognoosides, kui rändevoogusid eraldi ei modelleerita. Alus: Statistikaameti tegelik rahvaarv 1. jaanuaril 2018–2026 maakonna, soo ja üksikvanuse järgi (RV0240).

Kes on juba sündinud. Vanused on 1. jaanuari seisuga: 2040. aasta 16–19-aastased on sündinud 2020–2023, 13–15-aastased 2024–2026 ja 7–12-aastased 2027–2032. Kuni 2025. aastani sündinud lapsed on tegelikud andmed.

Sünnid. Vanuserühma sündimus = sünnid ema vanuserühma järgi (RV114) / sama vanuserühma naiste aasta keskmine arv; 2025. aastal annab see umbes 1,15 last naise kohta (2023: 1,31). Maakonna sünnid = Σ (naiste arv vanuserühmas × vanuserühma sündimus) × maakonna parandustegur, mis viib arvutuse kokku 2024. ja 2025. aasta tegelike sündidega. Eeldus: sündimus langeb kõigis vanuserühmades 3% aastas, poole aeglasemalt kui 2018–2025 (umbes −6% aastas).

Põlvkonnamuutus. Laste (1–6, 7–12, 13–19) ja naiste (1–24, 25–34, 35–49) arvu muutus maakonnas ühe aasta jooksul, keskmine üleminekutest 2023→2024, 2024→2025 ja 2025→2026; sisaldab välis- ja siserännet ning suremust.

Eesti kokku. 0–19-aastasi 286 060 (2026) → umbes 169 000 (2040), ehk −41%; 7–12-aastasi −50%. Iga maakond on arvutatud eraldi; maakondade summa ei pruugi Eesti arvuga täpselt kokku langeda.

Piirangud. Tulemus sõltub eelkõige sündimuse eeldusest. Kui sündimus jääks 2025. aasta tasemele, väheneks 7–12-aastaste arv 42%. Statistikaameti 2024. aasta prognoos eeldab sündimuse taastumist (umbes 11 700 sündi aastas) ega ole siin kasutusel. 16–19-aastaste muutust sündimuse eeldus ei mõjuta. Linnade kohta arvutust pole tehtud.

Sünnid 2025. 9 240 elussündi (Statistikaamet); 2010–2021 sündis aastas keskmiselt üle 13 000 lapse.

Alus ja piirangud

Gümnaasiumid

Gümnaasiumide arv. Statistikaamet HT122 („Gümnaasiumid“, Eesti), õppeaasta alguse seis: 2013/14 202, 2014/15 184, 2015/16 171, 2016/17 168, 2017/18 162, 2018/19 158, 2019/20 155, 2020/21–2022/23 156, 2023/24 154, 2024/25 152, 2025/26 152. Haridussilma arvud on samadel aastatel 1–2 kooli võrra suuremad erineva määratluse tõttu. EHISe nimekirjas oli 2026-09-07 seisuga 150 gümnaasiumiastmega kooli (täiskasvanute gümnaasiumideta).

Siht ~100. Koolivõrgu programmi (2015) siht, et 2020. aastaks oleks umbes 100 gümnaasiumi (Riigikontroll 2022).

Alla 100 õpilasega gümnaasiumid. HTMi andmetel on 2025/26 õppeaastal 153 gümnaasiumi, neist 99 munitsipaalgümnaasiumid, ja alla 100 õpilasega 61 gümnaasiumi (ERR, 2026-04-15, HTMi asekantsler H. Kattago). Statistikaameti HT122 järgi oli gümnaasiume 152 (vt „Gümnaasiumide arv“); erinevus tuleb määratlusest. Varasemad loendused: HTMi kaardistuse järgi 2024. aasta alguses üle 40 alla 100 õpilasega gümnaasiumi, neist 14 alla 40 õpilasega (ERR, 2024-02-12; HTMi nõunik K. Serbak ja asekantsler H. Kattago); HTMi ülevaate järgi oli 2024/25 alla 50 gümnasistiga koole 20 (14% gümnaasiumiastmega koolidest), väikseimates 16 gümnasisti (HTM, „Ülevaade Eesti demograafilistest trendidest“, 2025).

Klasside täituvus. HTMi asekantsleri sõnul on nimekirjas koole, kus 10. klassis õpib kaks või kaheksa õpilast (ERR, 2024-02-12). Riigikontrolli andmetel oli 2020/21 gümnaasiumiastmes alla 45 õpilase 19 munitsipaalkoolis, ehk keskmiselt alla 15 õpilase klassis; kõige väiksemates (Aravete ja Värska, kummaski 22 gümnasisti) keskmiselt 7 õpilast klassis (Riigikontroll 2022). Värskemat koolipõhist klassi suurust avalikult ei leidnud.

Miks alles hoitakse. Riigikontrolli küsitlus 2021: vastas 74 KOVi (93,7%); küsimus esitati munitsipaalgümnaasiumi pidavatele KOVidele ja üks KOV võis märkida mitu põhjust.

Ligipääs. Koolivõrgu arendusmudeli prototüübi arvutus, 2026: gümnaasiumiealisi ~26 860, neist ~3 465 (13%) elab üle 45 minuti kaugusel akadeemiliselt tugevast gümnaasiumist. Tugev gümnaasium: 10. klassi alustanutest jõuab riigieelarvelisele kõrghariduse õppekohale statistiliselt kindlalt rohkem kui Eesti keskmiselt (lennud 2022–2024; EHIS, Haridussilm). Näitaja sõltub ka õpilaste taustast ega ole kooli hinnang. Koolitee: teeregister ja ühistranspordi andmestik (GTFS); laste elukohad 1 km ruutvõrgu järgi.

Õpilaskodud. 49 tugevast gümnaasiumist on õpilaskodu ühel, 100 kohaga (EHIS, õpilaskodude andmed). Majutustoetus: Võru Gümnaasiumi õpilaste majutuskulude hüvitamise kord (2025) – kuni €70 kuus kuni 10 kuud aastas, kui edasi-tagasisõit ühistranspordiga kestab üle 90 minuti päevas. Riigi õpilaskodu toetus: HTM, „Õpilaskodud“ (uuendatud 2026-04-15). HTMi seisukoht: ERR, 2024-02-12. Võrdlus 3 465 ja 100 vahel näitab mastaape: kõik kaugel elavad noored ei vaja õpilaskodu ja osa neist õpib heas gümnaasiumis, mis ei ole statistiliselt Eesti keskmisest kindlalt kõrgem.

Kui palju noori gümnaasiumi läheb. 2024/25 põhikoolilõpetajatest (15 016) jätkas üldkeskhariduses 71%, kutseõppes 24% ja ei jätkanud 5% (Haridussilm). See mõjutab, kui suurt gümnaasiumivõrku on vaja.

Alus ja piirangud

Võrk täna

Millised koolid. Kogu esitluses on üks alus: kõik üldhariduskoolid õppeaastal 2025/26, kokku 469 kooli ja 162 977 õpilast (EHIS; koolivõrgu arendusmudeli andmestik). Sees on 62 erakooli ja 19 HEV-kooli ning üks täiskasvanute gümnaasium (Viljandi). Kutsekoolid ei ole sees. Sama 469 kooli on aluseks teemades „Kui võrk jääb samaks“ ja „Kohandatud võrk 2035“.

Koolide suurus. Õpilaste arv koolis 2025/26: alla 50 õpilase 52 kooli, 50–99 77, 100–199 95, 200–499 120, 500–999 96, üle 1000 29. Alla 200 õpilase: 52 + 77 + 95 = 224 / 469 = 48%. HTMi andmetel oli 2025/26 alla 50 statsionaarse õppe õpilasega koole 51, neist 16-s alla 20 õpilase (HTM, „Tähtsamad tegevused 2026/2027. õppeaastal“); HTMi ja siinse andmestiku arv erinevad ühe kooli võrra. Klasside keskmist suurust nendes koolides avalikult ei ole. Iga maja pildil tähistab umbes 5 kooli (ümardatud).

Koolitüübid ja omanikud. EHISe avalik õppeasutuste otsing (enda.ehis.ee), seis 2026-11-04, liik „põhikool või gümnaasium“: 472 kirjet. Kooliaste on määratud EHISe tegutsemise vormide järgi (põhiharidus I ja III kooliastmes, gümnaasium): algkool (I kooliaste, III kooliastet ja gümnaasiumi pole) 42, põhikool 1.–9. 269, kool 1.–12. 113, gümnaasium 10.–12. ilma algklassideta 41 (neist 6-s on registreeritud ka 7.–9. klass). Kolm rahvusvahelise õppekavaga kooli (Audentese Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool), millel EHISes riikliku õppekava kooliastmeid ei ole, on loetud 1.–12. klassiga kooliks. Välja on jäetud 8 täiskasvanute gümnaasiumi; lisatud on Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž, mis on EHISes kutseõppeasutus, kuid Hiiumaa ainus gümnaasium: see moodustati 2026/27 Hiiumaa Ametikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi baasil (HTM, „Tähtsamad tegevused 2026/2027. õppeaastal“). Kokku 465 kooli. Omanik: KOV 364, keskvalitsus 38, eraomanikud (äriühing, MTÜ, sihtasutus, kogudus) 63. Gümnaasiumiastmega koole on 113 + 41 = 154: KOV 98, keskvalitsus 28, eraomanikud 28 (Statistikaameti HT122 järgi oli 2025/26 gümnaasiume 152). Põhikoolid 1.–9.: KOV 231 / 269 = 86%. Sama allikas on esitluses „Otsustamine ja vastutus“ (seis 2026-09-07: KOV 367, keskvalitsus 40, eraomanikud 64; seal on sees ka täiskasvanute gümnaasiumid). Nimekirjas on eraldi kirjena ka mõni filiaal ja tegutsemiskoht (nt Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal). Maakond kooli kontaktaadressi järgi.

Miks teistes allikates on teine arv. Koolide arv sõltub kuupäevast ja sellest, kas täiskasvanute gümnaasiumid ja kutsekoolid on sees (nt EHISe nimekiri 2026. aasta septembri seisuga või Haridussilma koondnäitajad). Siin on kõik slaidid samal alusel, v.a vaade „Koolitüübid“.

Riigi palgatoetuse mudel. HTMi esitlus ELVLi seminaril (2025-04-23): õpetaja tööjõukulu määr õpilase kohta põhineb suhtarvul 15 õpilast õpetaja ametikoha kohta, mis on tuletatud näitest „3 paralleeli × 24 õpilast klassis × 9 klassi“; KOVide kitsaskohana on nimetatud, et tavaklassis on õpilaste keskmine arv väiksem kui 24. ELVLi esindaja R. Lippini hinnangul on praegune palgatoetuse mudel piisav 20–21 õpilasega klasside puhul (Õpetajate Leht, 2026-10-13). Üks klass igal klassiastmel: 9 × 20 = 180 ja 9 × 21 = 189 õpilast. Toetust korrutatakse ka KOVi koefitsiendiga (2025: 1,008–2,040), seega on lävend KOViti erinev.

Alus ja piirangud

Lähim kool

Andmed. 1.–9. klass: Statistikaameti arvutus (2025-02-03) Arenguseire Keskuse uuringule „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik: trendid ja stsenaariumid aastani 2050“ (Kindsiko, Masso, Danilov 2025); teekonnad Maa- ja Ruumiamet, elukohad Statistikaamet (paiknemisindeks, 2024-01-01), koolid EHIS (2024-01-01). Valim: 1.–6. klass 73 709 õpilast ja 348 kooli, 7.–9. klass 37 850 õpilast ja 314 kooli. Gümnaasium: HTM ja Statistikaamet, „Gümnasistide õpiränne – kas ja millised tegurid eristavad kodule lähimas gümnaasiumis õppivat noort kaugemal õppivast noorest?“ (Maasing, Serbak 2025), 2023/24 õppeaasta, lisa 1.

Mõisted. Õpilane käib lähimas koolis, kui tema kool on kodule lähim või asub lähima kooli 500 m raadiuses. Kaugus on arvutatud mööda teid, peamiselt autosõidu järgi; ühistransporti ei arvestatud. Omavalitsuse piire ei arvestatud: lähim kool võib olla teises omavalitsuses. Erakoole ei ole arvestatud.

Lähim kool. Eesti: 1.–6. klassis ei käi lähimas koolis 45,2%, 7.–9. klassis 45,7%. Gümnaasiumis 12 656 / 21 485 = 58,9% ≈ 59%. Omavalitsuste mediaan on väiksem (1.–6. klass 29%, 7.–9. klass 30%, gümnaasium 47%), sest Eesti numbris on suur kaal Tallinnal (63% ja 66%). Ruhnu vallas 1.–9. klassi andmed puuduvad; gümnaasiumi andmed puuduvad Kihnu, Lüganuse, Ruhnu ja Vormsi vallas.

Kaugus. Allikas: avalike teenuspunktide kaardirakendus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Statistikaamet, Arenguseire Keskus, Maa- ja Ruumiamet), mida kasutati Arenguseire Keskuse 2025. aasta uuringus. Omavalitsuse keskmine kaugus kodust lähima koolini (km), üks ajahetk; andmestikus on ainult omavalitsuse ja riigi koolid. Mediaan 79 omavalitsuse vahel (2024. aasta andmed, enne Toila liitumist Jõhviga; kaalumata): 1.–6. klass 3,2 km, 7.–9. klass 3,8 km, gümnaasium 7,1 km (76 omavalitsust). Lähim algkool on igas omavalitsuses keskmiselt alla 7 km kaugusel (suurim Rõuge vallas 6,6 km); gümnaasiumi keskmine kaugus on üle 10 km 20 omavalitsuses 76-st (suurim Peipsiääre vallas 36,1 km). Eesti keskmine kaugus lähima gümnaasiumini on 4,5 km ja 84% gümnaasiumiealistest elab 10-minutilise autosõidu kaugusel (Arenguseire Keskus 2025).

Tõlgendus. HTMi analüüsi järgi ei käida lähimas koolis alati vabatahtlikult: gümnaasiumivalik sõltub ka sisseastumisest ja osa noori ei saa lähimasse kooli sisse. Kaugemas gümnaasiumis õpivad sagedamini linnas elavad ja kõrgema palgaga vanemate lapsed; mida kõrgem on kooli eksamitulemus, seda suurem osa õpilastest tuleb kaugemalt (HTM ja Statistikaamet 2025).

Alapealkirjad. „Maal käib enamik lapsi lähimas koolis“: väikseim osa mujal käijaid on saartel ja väikestes valdades (nt Kihnu, Muhu, Põltsamaa, Põlva), suurim Tallinnas, Tartus ja nende ümber ning Ida-Virumaa linnades; erand on Keila linn. HTMi ja Statistikaameti analüüsi järgi õpivad maal elavad noored kaugemas gümnaasiumis harvem. „Gümnaasiumi valivad paljud kooli taseme, mitte kauguse järgi“: 59% gümnasistidest ei õpi lähimas gümnaasiumis ja mida kõrgem on gümnaasiumi eksamitulemus, seda suurem osa selle õpilastest tuleb kaugemalt (HTM ja Statistikaamet 2025). Lähima gümnaasiumi keskmine kaugus on üle 10 km 20 omavalitsuses 76-st, need on maapiirkonnad.

Seos arendusmudeliga. Arendusmudel eeldab praegu, et laps käib talle määratud koolis. Õpilaste elukoha ja kooli seos on üks andmetest, mis teeks mudeli täpsemaks (vt „Arendusmudel“).

Alus ja piirangud

Koolihooned

Seisukord. Ehitisregister (Maa- ja Ruumiamet): koolipind 2 124 192 m²; heas seisus = energiaklass A–C või ehitatud 2010 või hiljem. Vanem hoone ilma energiamärgiseta on arvestatud halvas seisus olevaks, seega tegelik heas seisus pinna osa võib olla suurem. Arvutus: koolivõrgu arendusmudeli prototüüp.

Investeering. Arendusmudeli prototüübi arvutus 2035. aasta õpilastele (koostajate rahvastikuprognoos), 2026. aasta hinnad: tänase võrgu korrastamine €2 673 mln (halvas seisus pinna renoveerimine ka seal, kus pinda on üle), optimaalne võrk €1 469 mln. Eeldused: renoveerimine 60% uusehituse hinnast, uusehitus €3 000/m², uus riigigümnaasium €4 500/m² (viimase viie aasta riigigümnaasiumid umbes €145 mln ilma projekteerimise, sisustuse ja käibemaksuta, ERR 2025). Vabanev pind optimaalses võrgus 598 537 m². Hoonete auditid täpsustaksid renoveerimisvajadust umbes ±€300 mln.

Kohandatud võrk on arendusmudeli prototüübi optimaalne võrk 2035 (vt „Kohandatud võrk 2035“): koolid on seal ja nii suured, kui 2035. aasta õpilased vajavad. 1 469 / 2 673 = 0,55, ehk ligi poole (45%) väiksem investeering.

Alus ja piirangud

Kui võrk jääb samaks

Arvutus. Koolivõrgu arendusmudeli prototüübi prognoos (tänane võrk jätkub), rahvastik koostajate prognoosi järgi (sündimus langeb 3% aastas; vt „Lapsed 2040“). Lähteandmed: EHIS ja Haridussilm (õpilased, õpetajad, pinnad), KOVide ja erakoolide aruanded (kulud), Statistikaamet (rahvastik). Klassikomplektid, õpetajad ja tugispetsialistid kohanduvad õpilaste arvuga mudeli normide järgi; õpetajate arv väheneb kuni 10% aastas (loomulik voolavus). Koolimajad jäävad alles.

Ainult koolivõrgu mõju (sama palgatasemega). Palkade reaalkasv, tugivajaduse kasv ja kommunaalkulude kasv on välja lülitatud. 2026 → 2040: õpilased 162 709 → 94 295 (-42%), õpetajate ametikohad 13 663 → 9 033 (-34%), koolimajad 469 → 469, tegevuskulu €1 013 mln → €696 mln (-31%). Kulu õpilase kohta €6 227 → €7 386 (+19%).

Slaidi põhinumber: koos palgatõusuga. Mudeli vaikimisi eeldused: palkade reaalkasv 2% aastas (Rahandusministeeriumi suveprognoos 2026), tugivajadusega õpilaste osakaal kasvab 2% aastas. Siis on tegevuskulu 2040 €900 mln ja kulu õpilase kohta €9 544 (+53%). Erinevus +19% ja +53% vahel tuleb palkadest ja tugivajadusest, mitte koolivõrgust. Seepärast on pealkirjas võrgu mõjuna +19% (tänase palgaga vähenevad kulud 31%); +53% ja joonise kõverad on koos palgatõusuga.

Piirangud. Prototüüp; Eesti tasandi numbrite ebakindlus on mudeli autori hinnangul ±15–25%. 2026. aasta kulu on kalibreeritud tegelikule kulule; koolipõhiseid kululiike avalikult ei ole.

Alus ja piirangud

Raha kuni 2033

Pealkiri. Taristuvõla hinnang on HTMilt (2026-10): suurem investeeringulaine tuli alles koos EL rahaga ja taristuvõlg on kohati siiani arvestatav. Koolipinna seisukord on slaidil 05.

Võrdlus tegeliku tasemega. riigiraha.fin.ee, alusandmed, tegevusala 09212 „Põhi- ja üldkeskharidus“, mõõdik „Investeeringud“. Kõik allsektorid (KOVid ja keskvalitsus), 2024–2025 keskmine €115,9 mln aastas: 115,9 × 7 = €811 mln; 346 / 811 = 43%, seepärast „üle 40%“. Võrdluse aluseks on kõik allsektorid, sest €346 mln projektide hulgas on ka riigi projektid (riigigümnaasiumid, Ida-Virumaa põhikoolivõrk, muud riigi investeeringud). Ainult omavalitsused: 2022 €97,5 mln, 2023 €107,2 mln, 2024 €91,3 mln, 2025 €111,1 mln, keskmine €101,8 mln aastas, seitsme aastaga €712 mln; see ei sisalda riigi projekte, seega 346 / 712 = 49% oleks osa ülehinnang. Piirang: „muud riigi investeeringud“ (€49 mln) sisaldab ka kutsekoole, mis ei kuulu tegevusalasse 09212; projektide KOVi ja riigi osa täpne jaotus on mudeli autoriga täpsustamisel.

Mis on investeeringutes. Omavalitsuste koolide investeeringud 2022–2025 kokku €407,0 mln: hooned ja rajatised koos pooleli ehitustega 77%, käibemaks 14% (peamiselt ehituselt), antud investeeringutoetused 4%, masinad, seadmed ja IT 2%, muu 3%. Seega on võrdlus projektidega, mis on kõik koolimajad, võrreldav.

Miks 2027–2033. Nende aastate investeeringuotsused kujundavad 2035. aasta koolivõrgu. Kohandatud võrk on arvutatud 2035. aasta õpilastele (slaid 08). Slaidi 08 „eelarve piires“ eeldab investeeringuteks 9% koolivõrgu kuludest, umbes €99 mln aastas; see on lähedal omavalitsuste 2022–2025 tegelikule tasemele.

Projektid. Otsustatud ja kavandatud projekte on €346 mln eest: Tallinn €156 mln, Harjumaa €50 mln, Ida-Virumaa €49 mln, Tartu ja Jõgeva €28 mln, Lääne-Eesti €14 mln, riigi muud haridusvõrgu investeeringud (HEV-koolid, kutsekoolid, energiatõhusus) €49 mln (jääk).

Tallinn. Õpilased 2026 → 2035: 54 567 → 39 342 (−28%), koostajate rahvastikuprognoosi järgi.

Veel jaotamata. 811 − 346 = €465 mln, kui investeeringud jätkuvad 2024–2025 tasemel. Tegelik summa sõltub eelarvest ja EL vahenditest.

Projektide allikad. Ida-Virumaa põhikoolivõrk (ERR); Tõnismäe ja Lasnamäe riigigümnaasium (ERR); Tartu Veeriku Kool (ERR); Nõmme, Kalamaja ja Martsa põhikool (ERR); Jakob Westholmi Gümnaasium (TED); haridus- ja noorteprogramm 2027–2030 (eelnõu). Mitme projekti summa on hinnang.

Alus ja piirangud

Kohandatud võrk 2035

Arvutus. Koolivõrgu arendusmudeli prototüüp, 2035. aasta õpilased (koostajate rahvastikuprognoos), 2026. aasta hinnad. Kohandatud võrk (näidis): mudel valib tänaste koolimajade seast asukohad nii, et iga laps jõuab mõistliku ajaga kooli ning koolide, koolisõidu ja hoonete kogukulu on võimalikult väike.

Kulu õpilase kohta. Tegevus- ja kapitalikulu (investeering jagatud 40 aastale 4% intressiga): tänane võrk €8 348, eelarve piires €7 984 (−4%), optimaalne €7 314 (−12%, ehk €1 034 vähem). Mudel arvutab kulu vajaduspõhiselt, seega on tase tänasest tegelikust kulust kõrgem; slaidil on ainult erinevus.

Peamised eeldused (poliitilised valikud, mitte faktid). Algklassid kodu lähedal kuni 6. klassini; koolitee kuni 30 min algklassides ja 45 min põhikoolis; tugev akadeemiline gümnaasium kuni 45 min kaugusel; õpilaskodu lubatud alates 10. klassist; akadeemilise gümnaasiumi väikseim lend 80 õpilast; lapse koolitee aeg €3 tunnis. Need muudavad tulemust kõige rohkem.

Mida mudel ei arvesta. Perede tegelikke koolivalikuid, HEV-õpilaste eraldi vajadusi, kogukonna rolli ja hoonete muid kasutusi ning üleminekuaega. Tulemus näitab sihtvõrku 2035, mitte samme sinna. Kooli tasandil näitab mudel suunda, mitte otsust.

Aastane kokkuhoid ei ole slaidil, sest prototüübi kaks vaadet annavad erineva numbri; see on mudeli autoriga täpsustamisel.

Alus ja piirangud

Arendusmudel

Prototüüp. Koolivõrgu arendusmudel kasutab avalikke andmeid: EHIS ja Haridussilm, Statistikaamet, Eurostat/GISCO 1 km ruutvõrk, Maa- ja Ruumiamet (teeregister, ehitisregister, omavalitsuste piirid), riiklik ühistranspordi andmestik (GTFS), KOVide ja erakoolide aruanded, riigihangete register ja TED.

Puuduvad andmed mudeli autori järjestuses (mõju täpsusele): 1) õpilaste elukoha ja kooli seos (HTM, EHIS + rahvastikuregister, anonüümitult ruutude kaupa); 2) rahvastikuprognoos omavalitsuste kaupa (Statistikaamet); 3) koolihoonete tegelik seisukord – auditid täpsustaksid renoveerimisvajadust umbes ±€300 mln (KOVid, Riigi Kinnisvara); 4) KOVide investeeringukavad (KOVid, Rahandusministeerium); 5) HEV-õppe vajadus (Haridus- ja Noorteamet). Slaidil on need viis. Lisaks: koolipõhised kulud kululiikide kaupa, koolibusside liinid ja kulud, õpetajate vabad kohad ja pensionile minek, tasemetööd ja eksamid kõigi koolide kohta, õpilaskodude kohad, gümnaasiumi sisseastumise eelistused (SAIS).

Täpsus. Eesti ja piirkondade numbrid on suurusjärgu hinnangud, ebakindlus umbes ±15–25%. Üksiku kooli tulemus on kõige ebakindlam.