Hariduskulude
ülevaade

Alus ja piirangud

Koolikoha hind

Allikas. Aaviksoo, J. (2024). Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport. Haridus- ja Teadusministeerium. Analüüs põhines 2022. aasta saldoandmikel; uuemat sama sügavusega analüüsi ei ole.

Kooli tasand. Ptk 15.2: KOVid esitavad andmeid üle oma haldusala konsolideeritult, kulude jaotus kooliti võib suuresti erineda ja osa majandamiskulusid kaetakse KOVides tsentraalselt; riigikoolide saldoandmik esitatakse vaid kogu HTM haldusala kohta, seetõttu on kuluanalüüs koolide tasemel raskendatud ja tulemused kohati võrreldamatud. Ptk 6.2: saldoandmiku põhjal on KOVide kulusid võimalik analüüsida vaid üle KOVi summeeritult. Ptk 2: põhi- ja keskhariduse kulusid ei olnud võimalik eristada; haridusasutustel, sh HTMil puuduvad avalikud eelarved ning juhtide teave põhineb ad hoc päringutel; hariduskulude seireks puudub ühtne metoodika.

Koolikoha kogukulu 2025. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, „Miks maksab lapse haridus ühes vallas rohkem kui teises?“ ja algandmete tabel „Lasteaia ja kooli kohamaksumus 2024–2025“ (leht „Kool“). Ministeeriumi allikad: riigiraha.fin.ee finantsandmed ning EHISe õpilaste ja klasside arv. Koolikoha kogukulu = KOVi koolide põhitegevuse kulud koos amortisatsiooniga õpilase kohta kuus, ühtse metoodikaga kõigile 79 KOVile; 141 148 õpilast (2024/25). Õpilaste arvuga kaalutud keskmine €487 (ministeeriumi tabeli rida „KOKKU“), 2024: €455. Koostajate arvutus tabeli põhjal: KOVide mediaan €558, vahemik €379–2 320; koosseis (kaalutud) tööjõukulud €371 (76%), amortisatsioon, üür ja rent €37 (8%), muud majandamiskulud €79 (16%); katmine KOV €170 (35%), toetused ja teenused €307 (63%), teised KOVid €11 (2%) (ministeeriumi töölaua väärtused); klassi keskmine täitumus 17,5 (KOViti 1,5–21,4); korrelatsioon koolikoha kulu ja klassi täitumuse vahel −0,75, ehk täitumus selgitab umbes 56% KOVide kuluerinevusest (ministeerium: „üle poole“); ilma viie üle 1 000 € kuus maksva KOVita 49%, õpilaste arvuga kaalutult 58%, seega pealkirjas „umbes pool“. Korrelatsioon ei tõesta, et erinevus tuleb ainult klassi suurusest (nt Põltsamaa ja Põlva klassid on sama suured, kulu erineb 30%). Tüüpiline KOV: mediaan €558 kuus ehk €6 700 aastas; õpetaja keskmine kuine töötasu KOViti €1 874–3 119 (ministeerium: „kuni 1,7 korda“). KOV tüübi järgi (ministeerium, õpilaste arvuga kaalutud): keskuslikud €445, keskus-tagamaalised €549, tagamaalised €638 kuus; aastas €5 340 ja €7 660 (tagamaalised / keskuslikud = 1,43, koostajate arvutus). Graafikul on kaks alla 20 õpilasega KOVi (€1 678 ja €2 320 kuus) näidatud ülaservas. Aastas. Ministeerium esitab kulu kuus; slaidil on see aastas (× 12), et see oleks võrreldav slaidi 03 kuluga õppija kohta: keskmine 487,3 × 12 = €5 848 (2024: 454,5 × 12 = €5 454); koosseis tööjõud 371 × 12 = €4 452, hoone 37 × 12 = €444, muud kulud 79,3 × 12 = €952; 80% KOVidest (10.–90. protsentiil 444–747 € kuus) jääb vahemikku €5 300–9 000 aastas. Mis on sees. Ministeeriumi tabelis on kulu „põhitegevuse kulud + amortisatsioon“: tööjõukulud, majandamiskulud, maksukulud ja amortisatsioon, v.a antud toetused ja koolitusteenused (teistele KOVidele ja erakoolidele makstud tasud). Ministeeriumi artikli järgi ei ole koolide puhul toitlustus teenuse osa (erinevalt lasteaedadest). Investeeringud ei ole sees; nende asemel on amortisatsioon.

Miks KOVide oma hinnad on väiksemad. KOVid kinnitavad õppekoha tegevuskulu teise KOVi õpilase eest arveldamiseks (PGS § 83). Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal“ seletuskirja järgi ei arvata tegevuskulu hulka riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavaid kulusid, hoonete kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja põhivara soetuse käibemaksu; piirmäär oli 2025. aastal €109 ja 2026. aastal €116 kuus. Varasem vaade (36 kinnitatud hinda 14 KOVist, 2024, enamasti €105–250) on asendatud ministeeriumi kogukuluga.

Kes maksab. Koolikoha kulu jaotus katjate järgi: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tabeli veerud „Koolikoha kogukulu katmine allikate lõikes“ ja sama ministeeriumi Power BI töölaud (2025): toetused ja teenused 307 € (63%), KOV ise 170 € (35%), teised KOVid (arveldamine) 11 € (2%). Õpilaste arvuga kaalutud täpsed väärtused (koostajate arvutus): 306,7 + 169,4 + 11,2 = 487,3 €. Graafikul on KOV ise ja teised KOVid kokku „vallad“ ja kõik summad aastas (× 12): keskvalitsus 306,7 × 12 = 3 680 €, vallad 180,6 × 12 = 2 167 € (näidatud 2 170 €, et osad annaksid kokku 5 850 €); ⓘ-s KOV ise 2 040 € ja teised KOVid 130 €. Teiste KOVide 11 € on kõigi õpilaste peale keskmistatud arveldusraha: enamiku õpilaste eest teine vald ei maksa, teisest vallast tulijate eest maksab kodukoht kuni piirmäära. Artikli järgi katab riik toetustega umbes 2/3 munitsipaalkoolide kuludest. Piirmäär: Vabariigi Valitsuse määrus „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal“ (RT I, 10.12.2025): 116 € kuus; määruse seletuskirja tabeli 1 järgi 2020–2026: 92, 94, 96, 99, 102, 109, 116 € kuus. Vaate ⓘ-s on 2025. aasta piirmäär (109 € kuus ehk 1 308 € aastas), et aasta ühtiks koolikoha kuluga. Piirmäärast on välja jäetud riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavad kulud, hoonete kasutusrendi kulud, amortisatsioon ja põhivara soetuse käibemaks. Sarnased vallad: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi artikkel (Põlva vald võrdluses Jõgeva, Põltsamaa ja Elva vallaga) ja tabel, 2025, € õpilase kohta kuus (tööjõud / hoone / muud kulud = kokku): Põlva vald 492,0 / 102,7 / 100,4 = 695,1; Jõgeva vald 396,7 / 25,8 / 87,2 = 509,7; Elva vald 379,7 / 35,8 / 83,5 = 499,1; Põltsamaa vald 396,7 / 23,8 / 63,8 = 484,3; slaidil aastas (× 12): 8 340, 6 120, 5 990 ja 5 810 €. Artikli järgi on Põlvas õpetajaid ja eriti spetsialiste 16–30% rohkem, õpetaja keskmine töötasu 2–7% kõrgem ja hoone karbikulu umbes 3 korda Eesti keskmisest kõrgem lammutatud hooneosa mahakandmise tõttu; ilma selle ühekordse mõjuta oleks koolikoha kulu 632 € kuus (7 580 € aastas). Varasem näide (Tapa valla nelja kooli kinnitatud hinnad 2024) on eemaldatud, sest need on valla enda arveldushinnad ega ole ministeeriumi kogukuluga võrreldavad; kooli kaupa andmeid ministeeriumi tabelis ega töölaual ei ole.

Soovitus. Ptk 15.2: kaaluda koolipidajatele ühtsete reeglite kehtestamist koolide finantstegevuse kajastamisel; ptk 2: võimaldamaks kooliti eristatavat kulujuhtimist, kaaluda koolidele eelarve koostamise kohustust HTMi standardi järgi.

Inglismaa. Consistent Financial Reporting (CFR): omavalitsuse koolid esitavad igal aastal ühtses raamistikus finantsaruande; andmed avaldatakse haridusministeeriumi võrdlusvaates (Financial Benchmarking and Insights Tool, 2024. aastast, varem Schools Financial Benchmarking). Alates 2021-01-01 peavad omavalitsuse koolid avaldama oma lehel lingi võrdlusvaatele (School Information (England) Regulations 2020). Akadeemiad esitavad sarnase aruande eraldi vormil. Näide on toodud ainult taustaks: Inglismaal rahastatakse koole otse, Eestis rahastatakse omavalitsusi (tulubaas ja haridustoetus), kes jaotavad raha koolide vahel ise, seega eeldaks sarnane kooli eelarve standard väga ulatuslikku reformi (HTM, 2026-10).

„Andmed on olemas“. Saldoandmik (riigiraha.fin.ee), EHIS ja Haridussilm (õpilased, õpetajate ametikohad), HTMi õpetajate palgastatistika (Aaviksoo, HTM 2024, ptk 3.6), toetusfondi jaotus (Riigi Teataja) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koolikoha kogukulu kõigile omavalitsustele ühtse metoodikaga (vt vaade „Sama teenus, eri hind“).

„Puudu on“. Omahinna muutus: HTMi järgi ei saa tänast keskmist kulu õpilase kohta otse kasutada, kui õpilaste arv muutub, sest kulu muutub astmeliselt. Klassi täituvuse piirnorm on 24 õpilast ja liitklassi võib moodustada, kui kahe või kolme klassi õpilasi on kokku kuni 16 (PGS § 26 lg 4); piiri seavad ka ruumid. HTMi lihtsustatud näited: kui igas klassis on 15 õpilast ja lisandub 5, kulu õpilase kohta väheneb, sest ruumid ja õpetajad jäävad samaks; kui igas klassis on 20 õpilast ja lisandub 10, tuleb moodustada kaks klassikomplekti ja kulu õpilase kohta kasvab; kui liitklassis on 7 + 8 õpilast ja lisandub 2, on vaja kahte ruumi ja kahte õpetajat (HTM, 2026-11). HTMi hinnangul oleks omavalitsustele väga abiks teadmine teenuse omahinnast ja muutusega kaasnevast omahinna muutusest (HTM, 2026-11). Arvestusreeglid: saldoandmik näitab KOVide kulusid tegevusalade ja kululiikide kaupa, kuid mitte kooli kaupa (Aaviksoo, HTM 2024, ptk 6.2 ja 15.2), ja tavalisel koolil ei pruugi olla oma eelarvet, sest paljud teenused on omavalitsuses tsentraliseeritud (HTM, 2026-11). Kooli eelarve ühtset standardit slaidil ei pakuta: HTMi hinnangul eeldaks see väga ulatuslikku reformi ja on küsitav, kas see on mõistlik, sest sama hoonet kasutavad sageli ka lasteaed, huvikool või raamatukogu, teenused on omavalitsuseti eri määral tsentraliseeritud ja asutusi liidetakse (HTM, 2026-10). Mõju tulemustele: Aaviksoo, „Eesti hariduskulude analüüs“, ELVL 2024-06-11 – rahastus on kujunenud killustunult ja ilma tagasisideta tulemuslikkusele; hariduskulude seireks puudub ühtne metoodika (HTM 2024, ptk 2).

Ettepanek ja „Siis näeksime ja saaksime“ on koostajate sõnastus, mis tugineb HTMi soovile (omavalitsustele teadmine omahinnast ja selle muutusest), Aaviksoo soovitusele (ühtsed reeglid koolide finantstegevuse kajastamiseks) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühtse metoodikaga omavalitsuste võrdlusele. Koolivõrgu arendusmudeli prototüüp arvestab klassikomplekte, õpetajaid ja tugispetsialiste õpilaste arvu järgi (esitlus „Koolivõrk“, slaidid 06 ja 09). HTMi soovitusel tuleb enne detailsemate andmete kogumist hinnata, kes neid kasutab ja milleks ning milline on mõju riigi ja omavalitsuste eelarvetele (HTM, 2026-10).

Alus ja piirangud

Tervikpilt

Allikad. Eurostat, valitsussektori kulud funktsiooni järgi (gov_10a_exp, COFOG 09 Haridus), Eesti, 2024, miljonit eurot, väljavõte 2026-10-25. Valitsussektor on konsolideeritud: riigi ülekanded KOVidele on arvestatud KOVide kuludes, mitte kaks korda. Statistikaamet HTG14, 2024 (uuendatud 2026-05-29; 2025. aasta andmeid veel pole).

Kelle kaudu. Valitsussektori hariduskulud €2 492,0 mln. Kohalikud omavalitsused €1 634,4 mln: 1 634,4 / 2 492,0 = 65,6%. Kõrgharidus (COFOG 09.4, kogu summa keskvalitsuses) €438,7 mln = 17,6%. Muu riigi hariduskulu = 2 492,0 − 1 634,4 − 438,7 = €418,9 mln = 16,8% (koostajate arvutus).

Miks 66%, mitte varasem 58%. 58% oli Aaviksoo (2024) analüüsist 2022. aasta saldoandmike põhjal, teise kogusumma ja piiritlusega. Eurostati metoodikaga oli KOVide osa 2022. aastal 64,4% (1 343,3 / 2 086,2) – erinevus tuleb peamiselt metoodikast, mitte trendist.

Mis tasemele. Eurostat, educ_uoe_fine06 (avalik hariduskulu haridustaseme järgi, % SKPst, 2023; andmed uuendatud 2026-10-28). Eesti: lasteaiad (ISCED 0, koos alla 3-aastaste lastehoiuga) 1,25; 1.–6. klass (ISCED 1) 1,57; 7.–9. klass (ISCED 2) 0,96; 10.–12. klass ja kutseõpe (ISCED 3–4) 0,67; kõrgharidus (ISCED 5–8) 1,18; kokku 5,63. EL-27: 0,72; 1,01; 0,96; 0,95; 1,16; kokku 4,80. Osakaalud on koostajate arvutus (tase / kokku): Eesti 22,2%, 27,9%, 17,1%, 11,9%, 21,0%; EL 15,0%, 21,0%, 20,0%, 19,8%, 24,2%. 1.–12. klass kokku: Eesti 56,8%, EL 60,8%. Selle vaate alus (UOE) erineb vaate „Kelle kaudu“ alusest (COFOG): UOE eristab lasteaiad ja 1.–6. klassi, COFOG ei erista. Eestis on ISCED 1 = 1.–6. klass, ISCED 2 = 7.–9. klass ja ISCED 3 = 10.–12. klass koos kutsekeskharidusega; teistes riikides võivad astmete piirid erineda.

Milleks. OECD, Education at a Glance 2026, tabel C1.2: kulude jaotus haridusasutustes, põhiharidusest keskhariduse järgse mittekõrghariduseni (1.–12. klass koos kutseõppega), kõik rahastajad, 2023. Eesti: investeeringud 12%, töötajad 66%, muud jooksvad kulud 22%; EL-25 keskmine: 7%, 71%, 22%; OECD keskmine: 9%, 70%, 21%. Lasteaiad ja kõrgharidus ei ole sees. Varem kasutatud Eurostati COFOG jaotus (kõik haridustasemed, 2024: töötajad 63,3% vs EL 62,7%, majandamiskulud 18,1% vs 13,9%, investeeringud 10,7% vs 8,2%, muu 7,9% vs 15,2%) on asendatud, sest see sisaldas lasteaedu ja kõrgharidust.

KOVide osa haridusliigiti. COFOG 09.1 (alusharidus ja 1.–6. klass): KOVid 925,3 / kokku 968,8 = 95,5%; 09.2 (7.–12. klass ja kutsekeskharidus): 506,2 / 720,1 = 70,3%; 09.4 kõrgharidus: KOVid 0.

Töötajad (ⓘ). Töötajate osa jooksvatest kuludest: Eesti 66 / (66 + 22) = 75,0%, EL-25 71 / (71 + 22) = 76,3% (koostajate arvutus OECD tabeli C1.2 põhjal). Teiste töötajate palgaraha jaotus (riigiraha 2024, vt slaid 04; osa valla koolide palgarahast / osa teiste töötajate palgarahast): teised juhid ja spetsialistid 11,0% / 39%; direktorid ja õppealajuhatajad 5,8% / 21%; töölised 5,5% / 20%; tugispetsialistid 5,1% / 18%; muu 0,6% / 2% (koostajate arvutus, jagatud 28,0-ga). Näited ametitest kontoplaani järgi (avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend, lisa 1). TALIS 2024: OECD riigiülevaade Eesti kohta (64% õpetajatest saab hariduslike erivajadustega õpilasi õpetades töötada klassis koos teise spetsialistiga, OECD keskmine 72%) ja HTMi ja Harno tulemuste tutvustus (kvalifitseeritud õpetajate ja tugipersonali puudus takistab juhtide hinnangul koolide võimet hästi õpetada).

Muud jooksvad kulud (ⓘ). Sisu OECD määratluse järgi: ostetud teenused (nt hoonete korrashoid), abiteenused (nt koolitoit), rent ja õppevahendid. Pind: HTM, koolivõrgu korrastamine (munitsipaalkoolides keskmiselt 13,4 m² õpilase kohta ilma õpilaskodude ja spordirajatisteta, optimaalne 10–11 m²; koolivõrgu korrastamine vähendab hoonete ülalpidamiskulusid ja võimaldab panustada rohkem palkadesse); HTM 2022. aasta tulemusaruande analüütiline lisa (2022/23: linnakoolides 9,9, väikelinnakoolides 13,1, maakoolides 21,6 m² statsionaarse õppe õpilase kohta; 71% koolidest täidetud alla 90% normatiivsetest õppekohtadest).

Investeeringud ja EL raha. riigiraha.fin.ee, valdkond 09 Haridus, kõik allsektorid. 2024: investeeringud €261,5 mln, sellest omavahenditest €218,5 mln ja toetustest €43,0 mln (16%); toetustest finantseerimisallikaga „EL toetused“ €7,3 mln, taaste- ja vastupidavusrahastu €0,3 mln ja muu välisraha €0,3 mln, kokku €7,9 mln (3%). 2023: investeeringud €428,4 mln, toetustest €207,4 mln (48%), sellest EL toetused €150,8 mln (35%). Toetuste summa on kontrollitud saadud põhivara sihtfinantseerimise tulu (kontod 3502*) järgi. €35,1 mln 2024. aasta toetustest on ministeeriumidelt ilma finantseerimisallika märketa; kui osa sellest on edasi antud EL raha, on EL osa suurem. Koostajate arvutus. Aaviksoo (2024) järgi oli eelmise EL perioodi toetusmeetme kasutamise tähtaeg 2024. Vaate ⓘ: ilma EL rahata 12% × (1 − 0,35) ≈ 7,8% ehk umbes 8% (koostajate ligikaudne arvutus; EL osa 35% on arvutatud kõigi haridustasemete investeeringute pealt riigiraha andmetest, 12% on OECD andmetes koolide kohta). EL toetuste tingimused: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 tulemusnäitaja „ruutmeetreid õpilase kohta haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel“ 14,8 (2012) → siht 11,5; meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ tingimused: rekonstrueeritav objekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ja hindamisel arvestatakse paranenud ruumikasutust; Õpetajate Leht (2020): 34 põhikooli projekti üle 100 mln euro eest, moderniseeritud pind umbes 104 812 m², mis väheneb umbes 91 000 m² võrra.

Kelle kaudu. Riigilt KOVidele liikuv osa (€557 mln) = keskvalitsuse (€1 414,6 mln) ja KOVide (€1 634,4 mln) hariduskulud kokku miinus konsolideeritud valitsussektori hariduskulud (€2 492,0 mln); koostajate arvutus. KOVide üldtulud (tulumaks, tasandusfond jm) = €1 634,4 − €557,0 = €1 077,4 mln; tasandusfond on riigi raha, kuid Eurostat ei liigita seda hariduskuluks. „Keskvalitsus“ = Eurostati keskvalitsuse sektor (riigieelarve, sh EL toetused). Kogu esitluses: keskvalitsus = ministeeriumid ja riigiasutused; ametlikud nimetused (nt riigi haridustoetus, riigikool, riigieelarve) on jäetud muutmata. Allikas: Eurostat, gov_10a_exp (COFOG 09), 2024.

Investeeringud ja õpetajate palk (Milleks). Aaviksoo, „Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport“, HTM 2024, peamised järeldused: 2022. aastal oli investeeringute osa hariduskuludest 15,0% (EL 7,9%); kui investeeringute tase olnuks EL keskmisel tasemel ja raha kasutamisele piiranguid poleks olnud, saanuks õpetajate keskmist palka hinnanguliselt 20% tõsta. Analüüs märgib, et investeeringud on suuresti tehtud EL tõukefondide toel, mida tööjõukuludeks kasutada ei saa. Hinnang on analüüsi oma, mitte koostajate arvutus; 2024. aasta andmetel on vahe väiksem (10,7% ja 8,2%).

Ülevaate alapealkiri. Aaviksoo, „Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport“, HTM 2024, sissejuhatus: analüüsi ajendas vastuolu Eesti rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrgete hariduskulude ja tajutud alarahastuse vahel; õpetajate palgatase on rahvusvahelises võrdluses madalamate seas.

Alus ja piirangud

Raha teekond

Teekond („Kes otsustab“ ülemine rida). Kõik avaliku sektori hariduskulud 2024 €2 492,0 mln ja neist KOVide hariduskulud €1 634,4 mln: Eurostat, gov_10a_exp (COFOG 09), nagu slaidil 01. Koolide summa €905,3 mln on riigiraha.fin.ee andmetest (vt järgmine lõik), mille järgi on KOVide hariduskulud 2024 kokku €1 614,8 mln; vahe Eurostatiga tuleb allikate erinevast konsolideerimisest ning mõlemad ümarduvad €1,6 miljardiks. KOVide hariduskulud jagunevad: koolid €905,3 mln (56%), lasteaiad €578,5 mln (36%), huviharidus €83,6 mln (5%), muu, sh hariduse haldus, €47,4 mln (3%; jääk). Koostajate arvutus.

KOVide hariduskulud 2024. Rahandusministeerium, riigiraha.fin.ee → Alusandmed, mõõdik „Väljaminekud“, allsektor „Kohalikud omavalitsused“, aasta 2024, valdkond 09 Haridus, konsolideeritud allsektori tasemel (KOVide omavahelised maksed, nt teise KOVi koolis õppiva õpilase eest, on välja arvatud); andmed seisuga 2026-10-01, loetud 2026-10-25. Kokku €1 614,8 mln; põhi- ja üldkeskharidus (09212 + 09213) €842,7 mln; koolitoit (09601) €48,2 mln; koolitransport (09600) €14,4 mln; koolid kokku €905,3 mln; alusharidus (09110) €578,5 mln; huviharidus (09510) €83,6 mln.

Riigi haridustoetuse osa. 2024. aasta riigieelarve seadus § 3 lg 2 viimases redaktsioonis (RT I, 11.12.2024, 14, pärast 2024. aasta muudatust): üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus €494,763 mln; lisaks huvihariduse ja huvitegevuse toetus €10,25 mln ning lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus €16,0 mln. Koolid: 494,8 / 905,3 = 54,7%; omavalitsuse enda tuludest 905,3 − 494,8 = 410,5 mln (45,3%). Riigi toetuse sees: õpetajate tööjõukulud 416,9 / 905,3 = 46,1%; muud read 494,8 − 416,9 = 77,9 mln ehk 77,9 / 905,3 = 8,6%; kokku 46,1 + 8,6 + 45,3 = 100% (slaidil ümardatult 46%, 9% ja 45%). Koolitoetus sisaldab koolilõuna toetust, seepärast on koolide kuludes koolitoit ja -transport. Võrdluseks: koolid ja huviharidus ilma lasteaedadeta (494,8 + 10,3) / (905,3 + 83,6) = 51,1%; kõik KOVide hariduskulud koos lasteaedadega (494,8 + 10,3 + 16,0) / 1 614,8 = 32,3%. Koostajate arvutus. HTMi otsetoetused KOVidele (nt väikekoolide ja kaasava hariduse toetus) ja ELi toetused ei ole arvestatud, seega on riigi toetuse osa pigem suurem. Võrdluseks Aaviksoo, „Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport“, HTM 2024: 2022. aastal toetusfond €406 mln + HTMi toetused €92 mln = 37,5% KOVide hariduskuludest (€1 328 mln).

Kuidas riik rahastab. Riik ei rahasta koole, vaid omavalitsusi: tulubaasi ja haridustoetusena õpilaste koondarvu alusel. Omavalitsus jaotab mõlemad oma rahastusmudeli järgi koolide eelarvete vahel (HTM, 2026-10). Haridustoetus arvestatakse seitsme rea järgi, kuid makstakse omavalitsusele ühe summana; saldoandmiku järgi jälgib HTM eraldi õpetajate palkadeks makstavat osa (HTM, 2026-10). Õpetajate tööjõukulude toetusega võib katta ka tugispetsialistide tööjõukulusid ning omavalitsusi eristatakse koefitsiendiga 1,008–2,040 (HTM, ELVLi seminar 2025-04-23). Õiguslikult on toetusfond sihtotstarbeline (riigieelarve seadus § 48 lg 2) ja toetusfondi määrus (Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrus nr 16, kehtiv redaktsioon RT I, 23.12.2025, 10) loetleb kasutusotstarbed: õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulud ja täienduskoolitus, õppekirjandus ning koolilõuna (§ 1 lg 1); õpetajate toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tasustamiseks (§ 1 lg 4) ning täienduskoolituse toetust võib kasutada tööjõukuludeks, kui koolitusvajadus on kaetud (§ 1 lg 6).

Sihtotstarbed 2024. Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus €494,763 mln (RT I, 11.12.2024, 14). Read: õpetajate tööjõukulud €416,87 mln, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulud €15,49 mln ja õppekirjandus €8,19 mln (HTMi ettekanne ELVLi finants- ja haridusvaldkonna ühisseminaril 2025); koolilõuna €24,35 mln, tõhustatud ja eritoe õpilaste tegevuskulu €26,47 mln ja kultuuriranits €1,38 mln (ELVL, RE 2026 ja RES 2026–2029 ettepanekud (aprill 2025)); õpetajate ja juhtide täiendkoolitus €2,0 mln on seaduse summa ja teiste ridade vahe (koostajate arvutus). Õpetajate palgatoetuse osa 416,9 / 494,8 = 84% (koostajate arvutus). Esitluse „Otsustamine ja vastutus“ lisas 4 on õpetajate tööjõukulude riigieelarve koondsumma (2024: €561,9 mln), mis on laiem kui siin kasutatud KOVidele antav toetusfondi rida. Rida „Õpetajate tööjõukulud“ on üldhariduskoolide õpetajate kohta; lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus €16,0 mln on riigieelarve seaduses eraldi rida ega ole selles summas.

HTMi eraldi sihttoetused (vaade „Sihtotstarbed“, summadeta). Väikekoolide toetus, 2024. aasta eelarves €2,4 mln (HTM); eesti keele õppe lisatoetus pearahana, nt €350 õpilase kohta (ministri käskkiri 20.02.2024); eestikeelsele õppele üleminekuks õppevara, €2,27 mln koolipidajatele (HTM); Ida-Virumaa haridustöötajate täiendav tööjõukulu toetus (tingimused ja kord 2024); kaasava hariduse toetus (Haridus- ja noorteprogramm 2024–2027). Summad on eri alustel (eelarveplaan, pearaha, eraldis) ja osa rahast läheb ka lasteaedadele ning riigi- ja erakoolidele, seepärast ei ole neid slaidil kokku liidetud ega 55% arvutusse võetud.

Õpetajate palgaraha. Õpetajate tööjõukulude toetus sisaldab palga alammäära ja palkade eristamise osa; toetust võib kasutada õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukuluks. Kooli pidaja määrab õpetajate ametikohtade arvu, palga ja töötingimused (HTMi ettekanne ELVLi ühisseminaril 2025).

Võrdlus teiste valdkondadega. Tervishoiutöötajate töötasu alammäärad tulenevad tööandjate ja töötajate liitude kollektiivlepingust ning raha tuleb Tervisekassa teenuste hinna kaudu (ERR 2024). Kõrgharidusega kultuuritöötaja riiklik miinimumpalk on kohustuslik Kultuuriministeeriumi haldusalas ja riik eraldab selleks raha (ERR, K. Alliksaar); linnade ja valdade kultuuritöötajateni see ei jõua (ERR, Tartu näide). Võrdluse sõnastus on koostajate oma.

Miks palgad erinevad. Aaviksoo analüüsi järgi ei sõltu õpetajate palgatase oluliselt KOVi suurusest ega õpilaste ja õpetajate suhtarvust, kuid on seotud KOVi teiste töötajate palgatasemega (ERR 2024-07-11; Aaviksoo, ELVL 2024-06-11). Teise lause aluseks on Saku valla finantsjuhi selgitus, et õpetajate alampalga jõuline tõstmine seab KOVid raskesse seisu teiste töötajate tasustamisel (ERR 2026-09-09); see on ühe KOVi näide, mitte üleriigiline uuring.

KOVi omapanus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tabel „Lasteaia ja kooli kohamaksumus 2024–2025“ (leht „Kool“, veerud „Koolikoha kogukulu katmine allikate lõikes“, 2025): iga valla kohta KOVi oma raha / toetused ja teenused × 100 (koostajate arvutus). 79 valda: vahemik 28–98 eurot, mediaan 57, 10.–90. protsentiil 38–86, õpilaste arvuga kaalutud keskmine 55. Jagunemine (valdu / osakaal valdadest / osakaal õpilastest): alla 40 € 13 / 16% / 23%; 40–59 € 32 / 41% / 52%; 60–79 € 23 / 29% / 14%; 80–98 € 11 / 14% / 11% (ümardatud nii, et summa on 100%). Linnad: Tartu 38, Pärnu 38, Narva 31, Tallinn 56; suurimad: Rae vald 95, Haljala vald 91, Saarde vald 98; väikseimad: Rakvere vald 28, Viljandi linn 29, Narva-Jõesuu linn 30. „Toetused ja teenused“ on 2025. aastal kõigi valdade peale 91% ulatuses toetusfond (€472,6 mln / €517,9 mln), ülejäänu muud tulud; kulu sisaldab amortisatsiooni (vt slaid 06). Varem oli vaates Aaviksoo (HTM 2024) 2022. aasta näitaja: KOVide omapanus üldhariduse jooksvatesse kuludesse 30–115% toetusfondi mahust, keskmiselt 60%. See on asendatud uuemate ja valdade kaupa olemas olevate andmetega; numbrid erinevad ka seetõttu, et mõõdetakse erinevalt (jooksvad kulud vs kogukulu, toetusfond vs kõik toetused).

Soovitus. Aaviksoo, „Eesti hariduskulude analüüs“ (ELVL 2024-06-11): riigi raha KOVile tulubaasi kaudu, mitte sihtotstarbeliste eraldistena (toetusfond tasandusfondi). Eesti Linnade ja Valdade Liit vastas, et riik ei peaks ette kirjutama, mitu protsenti tulubaasist KOV palkadeks kulutab.

Alus ja piirangud

Kas see on palju

Võrdlusriigid. Eurostat, educ_uoe_fine06, avalik hariduskulu haridustaseme järgi, % SKPst, 2023 (uuendatud 2026-10-28). 1.–9. klass (ISCED 1–2) / 10.–12. klass ja kutseõpe (ISCED 3–4): Rootsi 2,79 / 1,25; Soome 2,61 / 1,33; Taani 2,54 / 0,90; Eesti 2,53 / 0,67; Holland 2,30 / 0,93; Norra 2,21 / 1,13; EL-27 1,98 / 0,95; Leedu 1,97 / 0,55; Läti 1,94 / 0,85. Eesti vs EL: 2,53 / 1,98 = 1,28 (veerandi võrra rohkem) ja 0,67 / 0,95 = 0,71 (koostajate arvutus). Eesti 10.–12. klassi kulust 0,28 on gümnaasium ja 0,32 kutsekeskharidus (ISCED 3 üld- ja kutseõpe), 0,07 kutseõpe keskhariduse baasil (ISCED 4). Varasem vaade võrdles kõiki haridustasemeid (COFOG 09, 2024: Eesti 6,3% SKPst, EL 4,7%) ja sisaldas Singapuri; see asendati, sest esitlus käsitleb 1.–12. klassi ja Singapuri kohta taseme kaupa võrreldavaid andmeid pole. Protsent SKPst ei näita kulu õpilase kohta: see sõltub ka laste osakaalust rahvastikus ja SKP suurusest.

Kulu õppija kohta. Koostajate arvutus: jooksvad hariduskulutused (Statistikaamet HTG14, kulud kokku miinus investeeringud, kõik allikad ja omandivormid, tuhat eurot) / õppijad (Statistikaamet HTG03, sama aasta) × 1000; 2019 → 2024: laps (360 769 − 38 888) / 66 330 = €4 853 → (567 951 − 65 996) / 66 676 = €7 528 (hinnatõusu arvestades +10,3%); õpilane (757 268 − 91 902) / 158 734 = €4 192 → (1 099 330 − 86 589) / 171 045 = €5 921 (nominaalselt +41,3%, hinnatõusu arvestades +0,5%); kutseõppur (128 484 − 13 604) / 24 017 = €4 783 → (168 008 − 9 375) / 27 604 = €5 747 (−14,5%); tudeng (409 109 − 48 017) / 45 178 = €7 993 → (654 915 − 39 065) / 45 450 = €13 550 (+20,6%). Koos investeeringutega oleks muutus alushariduses +11,4%, üldhariduses −4,2%, kutsehariduses −19,1% ja kõrghariduses +13,2%: üldhariduse investeeringud õpilase kohta vähenesid nominaalselt €579-lt €506-le, seepärast näitab koguarv langust, kuigi jooksev kulu jäi hinnatõusu arvestades samaks. Investeeringud kõiguvad aastati (EL toetuste perioodid), seepärast on võrdluses jooksvad kulud. Mündid: üks münt ≈ €500, ümardatud.

Hinnatõus. Tarbijahinnaindeksi muutus (Statistikaamet IA001): 2020 −0,4%, 2021 +4,6%, 2022 +19,4%, 2023 +9,2%, 2024 +3,5%; kokku 0,996 × 1,046 × 1,194 × 1,092 × 1,035 = 1,4059 ehk +40,6%. Hinnatõusuga korrigeeritud muutus = (2024 / 2019) / 1,406 − 1. Tarbijahinnaindeks ei ole hariduse kuluindeks, seepärast on tulemus kontrollitud palgaindeksiga: keskmine brutokuupalk 2019 €1 407 (Statistikaamet / ERR) → 2024 €1 981 (Statistikaamet / ERR) ehk +40,8%. Koolide kuludest 66% on tööjõukulu (slaid 01); kaalutud indeks 0,66 × 1,408 + 0,34 × 1,406 ≈ 1,407 ehk +40,7%, nii et protsendid ei muutu (koostajate arvutus). Statistikaamet muutis 2024. aastast keskmise palga arvutamise metoodikat (maksu- ja tolliameti registriandmed), seega 2019. ja 2024. aasta palk ei ole täiesti võrreldavad.

Võrreldavus. Varasem vaade kasutas Haridussilma „koolitamise kulu õppija kohta“ (2019 → 2023, nominaalne), mille metoodika erineb; Haridussilma töölaud ei avanenud 2026-10-25, seega uuemat aastat sealt ei saanud. HTG14 kõrghariduse kuludes on alates 2019 ka teadus- ja arendustegevus, seepärast on kõrghariduse kulu õppija kohta suurem kui õppetöö kulu. HTG03 õppijate arv on õppeaasta alguse seis.

Hinnad 41%. Sama tarbijahinnaindeksi arvutus (+40,6%).

Tagasiside tulemuslikkusele. Aaviksoo, „Eesti hariduskulude analüüs“, ELVL 2024-06-11: rahastus on kujunenud killustunult ja ilma tagasisideta tulemuslikkusele.

Alus ja piirangud

Õpetajad ja palk

Andmed: õppijad kõigis õppevormides, Haridussilm → Tasemeharidus → Õppijad (EHIS, 10. novembri seis); üldharidus = põhiharidus + üldkeskharidus; kutsehariduse arv on tuletatud (kokku − teised tasemed), 2024/25 ja 2025/26 kattuvad Haridussilma koondnäitajatega. Õpetajate arv: Haridussilm, isikute arv.

Muutus 2017/18 → 2025/26: üldhariduse õpetajad 14 905 → 17 534 (+18%), õppijad 153 277 → 171 436 (+12%); alusharidus õpetajad −14%, lapsed −5%; kutseharidus õpetajad +0%, õppijad +4%.

Kõrgharidus (Trend): õppetööga tegelevad akadeemilised töötajad (isikud) 2018/19 4 199 → 2025/26 5 121 (+22%), üliõpilased 45 815 → 47 496 (+4%); Haridussilm. Andmed algavad 2018/19.

Visuaal „Õppijaid õpetaja kohta“: tuletatud – õppijad / õpetajad (isikute arv, osakoormusega õpetajad loetakse täisarvuna): üldharidus 10,3 → 9,8, alusharidus 8,5 → 9,3, kutseharidus 11,7 → 12,2.

Ametikohtade järgi (alates 2026-10-08): visuaal „Õppijaid õpetaja kohta“ kasutab Haridussilma õpetajate ametikohtade arvu (täistööajale taandatud), mitte isikute arvu. Ametikohad 2017/18 → 2025/26: üldharidus 12 372 → 14 502 (+17,2%), alusharidus 7 550 → 6 543 (−13,3%), kutseharidus 1 322 → 1 282 (−3,0%). Õppijaid ametikoha kohta: üldharidus 12,4 → 11,8, alusharidus 8,9 → 9,7, kutseharidus 18,3 → 19,6. Metoodika lehte ei õnnestunud avada; „ametikohtade arv“ tähendab Haridussilmas tavapäraselt täistööajale taandatud ametikohti.

Kogu slaid ametikohtade järgi: pealkiri, ülevaate kaart, „Õppijaid õpetaja kohta“ ja Trend (üld-, alus- ja kutseharidus) kasutavad õpetajate ametikohtade arvu. Üldhariduse ametikohad 12 372 → 14 502 (+17,2%); isikute arv 14 905 → 17 534 (+17,6%). Pealkiri ja ülevaate kaart kasutavad sama perioodi nagu vaade „Miks juurde“: 2018/19 → 2025/26 ametikohad 12 852 → 14 502 (+12,8%), õpilased +7,8%; vaade „Õppijaid õpetaja kohta“ võrdleb 2017/18 ja 2025/26. Kutseõppe suhtarv: kutseõppijate hulgas on ka täiskasvanud ja mittestatsionaarsed õppijad (2022/23 oli mittestatsionaarses õppes 22% ja kuni 19-aastaseid 47% kutseõppijatest) ning osa õpetamisest tehakse võlaõiguslike ja teenuslepingutega (2022: vastavalt 4,2% ja 7,4% töötasudest), mis ametikohtade arvus ei kajastu (Aaviksoo, HTM 2024, ptk 4.1 ja 8.1–8.2). Seega ei ole suhtarv üldharidusega otse võrreldav; Aaviksoo hinnangul on ka 17,2 õppijat õpetaja kohta praktilise õppe jaoks erakordselt palju. Kõrghariduses on kasutatud isikute arvu, sest ametikohti Haridussilm ei avalda.

„Miks juurde“: õpilased kooliastmeti (Haridussilm) × riikliku õppekava maksimaalne nädalakoormus (I aste ~22,7, II ~27,7, III ~31,3, gümnaasium ~32 tundi) – koostajate arvutus; õppetunnid +9,3%, õpilased +7,8%, ametikohad 12 852 → 14 502 (+12,8%). Tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal ja arv ning põhjuste loetelu: HTM (H. Uustalu), ELVLi seminar 2025-04-23. Tõhustatud ja eritoe õpilasi oli EHISes 2024-11-10 seisuga 11 825; riigieelarve muudatusega suurendati toetuse aluseks olevat arvu 11 988-ni (HTM, 2026-10), slaidil on 11 988. Osakaal: 11 988 / 141 093 (kõik õpilased 2024-11-10) = 8,5%; 2017: 6 649 / 139 163 = 4,8%. Kasv: 11 988 / 6 649 = 1,80 ehk +80%. Riba pikkus: 11 988 / (2 × 6 649) = 90,1%.

„Kus puudu“: KOVide jaotus 29 / 35 / 15 – HTMi võrdlus arvestusliku ja EHISes deklareeritud ametikohtade arvu vahel (vähemalt 3 ametikoha vahe), sama allikas. Andmed on 2025. aasta kevadest, kui KOVe oli 79; Toila vald liitus 2025. aasta sügisel Jõhvi vallaga, sestpeale on KOVe 78; HTMi enda märkus: tegelikku koormust ei saa riigi andmetest tuvastada. HTM nimetab rühmi oma slaidil eeldusena „ülekoormatud“, „optimaalne“ ja „alakoormatud“; slaidil on neutraalsemad sildid „alla arvestuse“, „arvestuse järgi“ ja „üle arvestuse“. Õpetaja tööd ostetakse ka töövõtu- või teenuslepinguga, mis ametikohtade arvus ei kajastu (HTM, 2026-10). 65-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal ainevaldkonniti 2022/23: keeled, matemaatika ja loodusained 11%, õpiabirühm 14%, kehaline kasvatus, kunsti-, sotsiaal-, tehnoloogia- ja muud ained 8%, klassiõpetajad 5% (Arenguseire Keskuse andmed, Sirp 2023-12-15).

Rahastusmudeli võrdlus: riigi õpetajate tööjõukulu toetus arvestab 15 õpilast õpetaja ametikoha kohta (toetusfondi määrus; HTM, ELVLi seminar 2025-04-23); HTMi järgi oli suhtarv viimastel aastatel ligikaudu 12 ja 20 ja enam aastat tagasi kuni 19 (HTM, „Kooliaasta alguse pakett 2024/2025“). Täna: 11,8 (Haridussilm, koostajate arvutus).

Palgaraha kasutus 2024 („Kus puudu“): riik ja omavalitsused maksid õpetajate palkadeks kokku 327 mln € (ilma maksudeta), sellest riigi toetus 98% ja KOVide lisapanus 2%; 38 KOVi ei kasutanud riigi toetust täielikult (3,9 mln €), 41 KOVi panid juurde kokku 10 mln € (kokku 79 KOVi – 2024. aastal, enne Toila ja Jõhvi liitumist). HTMi selgitus kasutamata jäämisele: raha suunati järgmisse aastasse, ei jõutud kasutada (Ida-Virumaa, väikeste koolide meede) või maksti tugispetsialistidele. Allikas: HTM (H. Uustalu), ELVLi seminar 2025-04-23.

Õpetaja palk ja KOVi teised palgad: Aaviksoo analüüsi järgi ei sõltu õpetajate palgatase oluliselt KOVi suurusest ega suhtarvust, kuid on korrelatsioonis KOVi teiste töötajate palgatasemega (ERR, 2024-07-11). Aaviksoo arvamusloos (ERR, „Õpetajate igihaljas palgaprobleem“): kõige raskemas olukorras on nõrgemad omavalitsused, kus õpetajate palgatõus toob kaasa ka kõigi teiste, eelkõige kõrgharidusega töötajate palganõuded. Sama mõte on foorumi eelarutelu kokkuvõttes (punkt 6).

KOVi palgad: KOVi töötajate keskmine palk kõigub 77–120% keskmisest (keskmine €1 406 kuus, 2022; Aaviksoo, „Eesti hariduskulude analüüs“); eelarutelu järgi survestab õpetaja palgatõus KOVi teisi palku.

HTMi ettekanne: H. Uustalu (HTM), „Rahastamisest, tööst ja palgast“, ELVLi finants- ja haridusvaldkonna ühisseminar 2025-04-23 – elvl.ee, Esitlus.pdf. KOVide jaotus 35 / 29 / 15 on slaidilt „Statistilise keskmise palga probleem“; tõhustatud ja eritoe õpilaste arv slaidilt „Õpilaste arvu muutus“.

Palgakulu osakaal. Eesti: riigiraha.fin.ee alusandmed, mõõdik „Väljaminekud“, allsektor „Kohalikud omavalitsused“, aasta 2024, tegevusalad 0921* (üldharidus, 1.–12. klass), kontogrupp 5002 „Töötajate töötasu“ ilma tööandja maksudeta; andmed seisuga 2026-10-01, loetud 2026-10-29. Kokku €450,1 mln: õpetajad (50026, v.a 500268) €324,2 mln = 72,0%; direktorid ja õppealajuhatajad (50021) €26,0 mln = 5,8%; tippspetsialistid (50024) €24,8 mln = 5,5% ja keskastme spetsialistid (50025) €24,8 mln = 5,5%, slaidil koos „teised juhid ja spetsialistid“ 11,0%; tugispetsialistid (50029) €23,0 mln = 5,1%; töölised (50028) €24,7 mln = 5,5%; nooremspetsialistid ja assistendid (50027) €1,8 mln ja võlaõiguslikud lepingud (500268) €0,7 mln, slaidil „muu“ 0,6%. Koostajate arvutus. Kontoplaani (avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend, lisa 1) järgi on kontol 50021 ainult riigi haridustoetusest palka saavad juhid; teised juhid (nt majandus-, arendus- ja huvijuht) on kontogruppides 50024 või 50025; töölised on oskus- ja lihttöölised (ISCO 6.–9. pearühm). KOVid liigitavad töötajaid ise, seega võib praktika erineda. Koolitoidu tegevusalal (09601) on lisaks köögipersonali töötasud €6,8 mln; toitlustusteenust osteti sisse €20,7 mln ja toiduaineid €10,2 mln eest. OECD: Education at a Glance 2026, tabel C1.3 (2023, põhiharidusest keskhariduse järgse mittekõrghariduseni, koos tööandja maksudega): õpetajate palgakulu osa kõigi töötajate palgakulust 22 riigis, kus mõlemad näitajad on olemas, keskmiselt 80,1% (mediaan 80%); Eesti samal alusel 4 280 / 6 322 = 67,7%. Koostajate arvutus. Tulbad ei ole täpselt sama alusega (aasta, tööandja maksud, riigikoolid), seepärast on märkuses toodud ka Eesti OECD-number. Varasem võrdlus „rahvusvaheliselt 55–60%“ (Aaviksoo 2024, ptk 7.2) on eemaldatud, sest raport ei nimeta selle vahemiku allikat. Haridusleppe siht on vähemalt 60% üldhariduse jooksevkuludest õpetajate palgafondi; 2024. aastal oli see hinnanguliselt 59% (437,5 / 737,9; HTM ja riigiraha, koostajate arvutus).

OECD võrdlus. Aaviksoo, „Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport“, HTM 2024: KOVi koolides on keskmiselt 10 õpilast õpetaja ametikoha kohta; OECD keskmine on algkoolis 15, põhikooli vanemas astmes 13 ja üldkeskhariduses 14. Vaates on see esitatud vahemikuna 13–15; OECD andmeaasta on analüüsis kasutatud aasta, mitte 2025/26.

Alus ja piirangud

Haridustee

Pealkiri. Kutseõppesse on viimase kümne aasta jooksul läinud 24–27% põhikoolilõpetajatest (vt „Kutseõppesse minejate osa ajas“). „Riik on plaaninud 40%“: 2014–2020 planeeriti riigigümnaasiumide õppekohad põhimõttel 60% gümnaasiumi ja 40% kutseõppesse; 2024–2026 kutsehariduse reformi siht on, et 2035. aastaks valiks 40–50% noortest kutse- või rakendusliku keskhariduse. HTMi 2024. aasta analüüsi sõnul pole kutsekeskharidus seni kujunenud üldkeskharidusele konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.

Põhikoolilõpetajad 2024/25: 15 016: üldkeskharidus 10 677 (71%), kutseharidus 3 615 (24%), ei jätka 714 (5%), põhiharidus 10 (joonisel ei kuvata). Haridussilm.

60/40 eeldus – millal: 60%/40% jaotus (põhikoolilõpetajad gümnaasiumi / kutseõppesse) on EL struktuurivahendite rakenduskava 2014–2020 haridusprioriteedi eeldus, mille toel ehitati riigigümnaasiume (nt Põlva, Kärdla, Valga; rakenduskava seirekomisjon 2017). Riigikontroll (2022) ja õiguskantsler (2023, gümnaasiumihariduse kättesaadavus Tartus) nimetavad seda HTMi põhimõtteks riigigümnaasiumide õppekohtade planeerimisel. Konkreetset otsuse kuupäeva ei leitud.

Kutsehariduse investeeringud: Vabariigi Valitsus kinnitas 2008-06-19 elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ investeeringute kava 2007–2015: 29 kutseõppeasutust kokku 3,627 mld krooni (3 627 / 15,6466 = ~€232 mln; ERF ja riigieelarve; Riigikontroll 2009). Juba 2004–2008 investeeriti kutsekoolide õppebaasidesse 726,3 mln krooni (~€46 mln), 57,5% ERFist (HTM, kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013). 2013 jõustus uus kutseõppeasutuse seadus ja 2013–2015 viidi läbi õppekavade reform, mille jaoks eraldati riigieelarvest lisaks €5 mln. Kutseõppe valis 2024/25 põhikoolilõpetajatest 3 615 / 15 016 = 24% (Haridussilm).

Kutsehariduse reform 2024–2026: Riigikogu võttis vastu õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi seadustepaketi (jõustub 2025/2026): siht, et aastaks 2035 valiks 40–50% noortest rakendusliku keskhariduse või kutseõppe; 2025. aasta septembrist vähemalt 17 uut kutsekeskhariduse õppekava ja 4-aastased rakendusgümnaasiumi õppekavad (HTM). Tallinnas alustavad 2026. aasta sügisel seniste riigi kutseõppeasutuste baasil kaks rakenduslikku kolledžit (HTM, minister K. Kallas). Uus kutsehariduse rahastusmudel rakendub 2026: noorte päevaõppe lisarahastus kasvab, täiskasvanute sessioonõppe oma väheneb (Õpetajate Leht, nov 2025). 2027. aastaks saavad kutseõppeasutused HTMilt ligi €14 mln lisaraha reformi elluviimiseks; kutseõppe edendamise ühingu hinnangul sellest ei piisa (ERR, okt 2026). 2014–2023 perioodi väiksemaid ESF-i programme (nt töökohapõhine õpe) siin ei loetleta.

Gümnaasiumikohtade planeerimine: HTM on riigigümnaasiumide õppekohtade planeerimisel lähtunud põhimõttest, et ligi 60% põhikooli lõpetanutest läheb gümnaasiumi ja 40% kutsekooli; Tartu linn kavandab gümnaasiumi õppekohad 85%-le Tartus põhikooli lõpetanud õpilastest (õiguskantsler, „Gümnaasiumihariduse kättesaadavus Tartus“, 2023). Kutsekeskharidusse on viimase kümnendi jooksul läinud neljandik põhikoolilõpetajatest (HTM, „Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüs“, 2024); 2019/20 lõpetanutest 25%, 2022 lõpetanutest 26% (Statistikaamet), 2024/25 24% (Haridussilm). Reformide võrdlus on koostajate kokkuvõte.

KOVide planeerimine: Tartu linn tagab määruse järgi gümnaasiumi õppekohad 85%-le linna põhikoolilõpetajatest ja planeerib kohti ka teiste KOVide lõpetajatele; õiguskantsler ei tuvastanud vastuolu (2023, 2024). Teiste KOVide avalikku protsendireeglit ei leitud. Tallinnas oli 2026. aasta augusti keskel koolikohata 854 noort ehk ligi viiendik põhikoolilõpetajatest (abilinnapea A. Kante, ERR 08.2026). Üle Eesti: 2026-08-25 EHISe seisuga jätkas 15 098 lõpetajast gümnaasiumis 64%, kutsekeskhariduses 22%, kutseõppes 2%, ettevalmistavas õppes 1%, õppekoht kinnitamata 11% (HTM, õppeaasta 2026/27 algus). Õiguskantsleri 2024. aasta seisukoha järgi on kutseharidusse astujate osakaalu suurendamine olnud eesmärk 10–15 aastat, kuid see pole kunagi ületanud 30%.

Kutseõppesse minejate osa ajas (pealkiri): kutseõppesse ~27% (HTM, „Madala haridustasemega noored“, 2016, umbes 2015 lõpetajad); ~26% ja üle 70% gümnaasiumi (Eurydice, 2018); 2019/20 lõpetajad 71% gümnaasium, 25% kutsekeskharidus (Statistikaamet 2025); 2022 lõpetajad 70% ja 26% (Statistikaamet, Küsimus24); 2024/25 lõpetajad 71% ja 24% (Haridussilm); 2026 esialgne seis 2026-08-25: gümnaasium 64%, kutsekeskharidus 22% + kutseõpe 2%, kinnitamata 11% (HTM). Täielikku aastarida ühest allikast ei leitud.

Kõrgkooli jõudmine: 2019/20 põhikoolilõpetajatest õppis viis aastat hiljem Eesti kõrgkoolis 40% (bakalaureuseõppes 29%, rakenduskõrghariduses 11%); neist 97% oli omandanud üldkeskhariduse (Statistikaamet 2025).

2026. aasta sisseastumine (HTM, 2026/27 õppeaasta algus): 32 uut 4-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava; põhivastuvõtus valis need 3 640 noort. Avaldusi koha kohta: ilu- ja heaoluteenused 5,7 (873 avaldust), visuaalmeedia tehnoloogia 4,9, kunst ja ruumiloome 4,1, elektroonikasüsteemid 2,9, mootorsõidukite remont 2,4 (1 535 avaldust). 2026-08-25 olid vabu kohti: riigigümnaasiumides 130, kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppes 1 028 ja kutseõppes 312; Tallinna riigikoolides 501 (nt TECHNO TLN kutsekeskharidusõppes 302). Tallinnas olid augusti keskel koolikohata 28,7% üleminekukoolide (endiste venekeelsete koolide) ja 12,8% eestikeelsete koolide lõpetajatest (ERR 08.2026).

Haridustee (vooluvõrk): Statistikaamet (2025): 2019/20 põhikoolilõpetajatest (~12 250) jätkas 71% gümnaasiumis, 25% kutsekeskhariduses, 1% kutseõppes ilma keskhariduseta; viie aasta pärast õppis kõrgkoolis 40% (bakalaureus 29%, rakenduskõrgharidus 11%), neist 97% üldkeskhariduse baasil; keskhariduse omandas 82%; haridussüsteemis jätkas 52%. Voogude jaotus: gümnaasiumist kõrgkooli 0,97 × 40 = 38,8 protsendipunkti, kutseõppest 1,2; „Muu / ei jätka“ = 100 − 71 − 25 = 4 (sh 1% kutseõpe ilma keskhariduseta). Jagamine voogudeks on koostajate arvutus.

Vooluvõrk: Statistikaamet (2025-09-19): viiendal aastal pärast põhikooli oli 2019/20 lõpetanutest kõrgkoolis 40% (97% üldkesk-, 3% kutsekeskhariduse baasil), kesk- või kutseõppes 12% (6% omandas üldkesk- või kutsekeskharidust, 6% kutset), ainult töötas 24%, oli töötu 8% (artiklis kokku „31%“, vahe on ümardamisest), muu 17% (välismaal õppimas umbes 3–4%, ajateenistuses 3%, lapsehoolduspuhkusel 1%, teadmata umbes 9%). Haridussüsteemis kokku 40 + 12 = 52%. Voogude jaotus: gümnaasiumist kõrgkooli 0,97 × 40 = 38,8 ja mujale 71 − 38,8 = 32,2; kutsekeskharidusest kõrgkooli 0,03 × 40 = 1,2 ja mujale 25 − 1,2 = 23,8; „Muu / ei jätka“ 4. Statistikaamet ei avalda, kuidas õppijad, töötajad, töötud ja muu rühm jagunevad kooliliigi järgi; joonisel on need vood jagatud proportsionaalselt (gümnaasiumist 32,2 / 60, kutsekeskharidusest 23,8 / 60, muu 4 / 60). See on lihtsustus: tegelikult võivad näiteks kutseõppe lõpetanud sagedamini töötada.

Alapealkiri: viie aasta jooksul jõudis kõrgkooli 38,8 / 71 = 55% gümnaasiumi läinutest ehk üle poole ja 1,2 / 25 = 4,8% kutsekeskhariduse valinutest ehk umbes iga kahekümnes; hiljem võib kõrgkooli jõuda rohkem (koostajate arvutus Statistikaameti 2025 andmetest, vt „Ühendatud vooluvõrk“).